Lineaarfunktsiooni graafik lõikab y- 5 telge punktis (0; b), kus b on vabaliikme väärtus. Positiivse võrdeteguri korral asub graafik I ja III koordinaatveerandis, negatiivse võrdeteguri korral II ja IV Lineaarfunktsioonide graafikuteks olevad sirged on paralleelsed, kui veerandis. Mida suurem on võrdetegur, seda püstisem on graafiku asend funktsioonide valemite üldkujud erinevad ainult vabaliikme väärtuse teljestikus. (Selgita välja, missugune joon joonisel vastab millisele seosele). poolest. NB! Lineaarfunktsiooni y = ax + b graafik läbib x-telge punktis, mille abstsiss on ühe NB
Nagu paljudel varasematel aastatel oli ka nüüd tegemist ühe halvemini lahendatud ülesandega. Väga paljud eksaminandid jätsid selle ülesande lahendamise pooleli või ei lahendanud seda ülesannet üldse s.t võib väita, et trigonomeetrilisi teisendusi ja võrrandeid lahendada oskavad vaid üksikud eksaminandid. Juba mitmeid aastaid on riigieksamil kasutatud praktiliselt ühesuguseid funktsioone, kuid endiselt joonistatakse graafikuteks (sinusoidide asemel) sirgeid või suvalisi kõverjooni. Samuti on endiselt probleemiks võrrandi/võrratuse lahendamine etteantud lõigul. 7. (15 punkti) Ristküliku ABCD üheks tipuks on punkt A(4; 3), tipp B asub x-teljel ja küljega AB paralleelne külg CD asub sirgel x - y + 7 = 0 . 1) Arvutage ristküliku ABCD tippude B, C ja D koordinaadid ning joonestage ristkülik ABCD koordinaattasandile. 2) Koostage sirge võrrand, millel asub ristküliku diagonaal AC
haiguste ravimiseks. Selliste seoste leidmine on juba oma olemuselt matemaatiline töö. Töö tulemusi saab esitada aga ka kenade graafikutega, millelt on võimalik näha, mis geenide avaldumiskombinatsioonid võiksid peituda ühe või teise haiguse põh- justajatena. Selliseid graafikuid kutsutakse „kuumuse graafikuteks“: Sarnast graafikut kasutame ka tuletise peatüki lõpus [lk 338]. 26 Matemaatikaga saame kirjeldada ning seeläbi mõista sotsiaalvõrgustike olemust ja miks õppida matemaatikat? omadusi. Tihti kirjeldatakse selliseid võrgustikke maatriksite abil [lk 152]. Näiteks
z-teljel. Joonestame need nivoojooned ruumilisse teljestikku (joonis 6.6). Kui l~oigata pinda tasandiga x = 0, saame l~oikejooneks z 2 = y 2 , x = 0 ehk kaks ristuvat sirget z = y ja z = -y, mis asuvad yz-tasandil. Kui lisada need sirged teljestikku, on ilmne, et vaadeldav pind on koonus, mille tipp asub koordinaaatide alguspunktis. Funktsiooni x2 + y 2 - z 2 = 0 teisendamisel ilmutatud kujule saame kaks ¨hest haru z = x2 + y 2 ja z = - x2 + y 2 , mille graafikuteks on vastavalt u koonuse u ¨lemine ja koonuse alumine pool. N¨ aide 2. Joonestame pinna z = x2 - y 2 , kasutades selleks l~oikeid tasan- ditega y = 0, x = ±1, x = ±0, 5 ja x = 0 ning nivoojooni, mis tekib pinna l~oikamisel tasanditega z = 0 ja z = -0, 44. Teljestiku joonestame seekord ebaharilikult, v~ottes paberi tasadi xz-tasandiks ja suunates y-telje tahapoole. L~oikeks tasandiga y = 0 on parabool z = x2 , y = 0.
annaabi.ee 
