Tuntud kunstnik Eduart Viiralt looming oli 1920. aastail veristliku ilmega. Viiraldi loomingu mitmekülgsus oli ületamatu nii sisuliselt kui ka tehniliselt. Selles kajastuvad kõikvõimalikud inimlikud kogemused, meeleolud ja ideed, oma aja kohta skandaalselt avameelsest erootikast ühiskonnakriitikani ja eksistentsaalse traagikani, aga ka usulised tunded ja lihtsalt tunded ja rõõm nähtavast maailmast. Viirald oli virtuoos ja väsimatu, üliviljakas töömees kõigis graafikatehnikates. Ta oli illustreerinud arvukalt raamatuid. Viiralt pani aluse vabagraafika eluõigusele ja tähtsusele eesti kunstis. Tema tuntumad teosed on sügavtrükitehnikas teostatud "Kabaree" (1931) ja "Põrgu" (1930-1932), aga ka illustratsioonid "Usuõpetuse lugemikule" ja Juhan Jaigi "Võrumaa juttudele". Ekspressionismi mõju saame näha ka karikatuuri õitsengus. Selle kunstiala suurmeistrid olid Otto Krusten ja Gori. Viimase kunst on emotsionaalsem. Tema kohati naturalismini üksikasjalikes ja
kuked, õitseva taimed. 7. E.Viiralt läks noorena Pariisi ja jäi sinna elama, koju tagasi ei pöördunud. 8. ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger", ,,Kabaree", netis on kunstniku pildid üleval, sain teada, et tiigreid on rohkem kui üks: kassi ja kaskedega on ka. 9. Viiralt on maetud Pariisi Pere-Lachaise`i kalmistule. 10. Pariisis kujunes välja täiesti omanäoline stiil, eristub selgelt temaga Pariisis koos tegutsenud kunstnikest. Suur meisterlikkus kõigis graafikatehnikates. Naivism/Popkunst/Fotorealism 1. Naiivne lihtsameelne, lapsik, kergeusklik. 2. Henri Rousseau oli elukutselt tolliametnik (Tollimees). 3. Kas ta nüüd päris esimene just oli, aga esimene tõsiseltvõetav. Naiivseid, lapsikuid pilte on ju ennegi maalitud. 4. Naivistid pärinevad sageli kõrvalistest kohtadest, kus pole võimalik kunsti õppida. 5. Eelistasid maalida elu enda ümber peod, töörahva elu, isegi poe- ja söögikohtade sildid
ndatel osalt veristlikku ilmega. Ta kujutas 20.nadte alguses stipendaadina Dresdenis elatud suurlinnaelu pahupoolt, kuid tema fantaasiaküllane ja groteskne kujutlus ei olnud nii süngelt tõsine nagu sakslastel. Pärast 1925. aastat elas Pariisis ja sealne lõbujanuline atmosfäär soodustas suurlinnaelu kergemeelsemat kujutamist. Viiralti loomingu mitmekülgsus oli ületamatu nii tehniliselt kui sisuliselt. Oli üliviljakas kõigis teemades ja graafikatehnikates. On illustreerinud arvukalt raamatuid, pani aluse vabagraafika eluõigusele ja tähtsusele eesti kunstis. EDUARD WIIRALT 1898 – 1954 Eduard Wiiralt sündis 1898. aastal Peterburi kubermangus. 1909. aastal naasis ta vanematega Eestisse. 1915. läks ta õppima Tallinna Kunsttööstuskooli, toonasesse Eesti ainsasse kunstiõppeasutusse, mis andis üldise ja kunsttööstusliku keskhariduse. 1919. aastal asus Ed. Wiiralt Tartus õppima vastloodud kunstikooli "Pallas". Sellel ajal valitses
Eesti kunst on Põhjala riikidega võrreldes küll väga noor. Rahvuslik kunstielu oli välja kujunenud alles 20. sajandi alguses, kuid seda imetlusväärsem on kiire areng, mille eesti kunst 1920. aastaks oli läbi teinud. 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid, eriti graafikas. Sellele viitab ka Eesti graafika suurmeister Eduard Viiralt'i looming, mis küll algusest peale sisaldas niihästi virtuooslikkust kõigis graafikatehnikates kui ka sisuliselt mitmekesisust. Ekspressionismi mõju avaldus eesti kunstis enamasti mõõdukalt ja pehmenenult. Peale ekspressionistlikku tüüpi avangardsuse oli Eestis esindatud ka kumbismist lähtunud konstruktivism. 1920. aastaid võib pidada eesti kunsti ajaloos avangardi levimise aastakümneks. 1930. väheneb Eesti kunsti radikaalsus nii nagu Pariisiski. 19. ja 20. sajandi vahetusel oli impressionismi kogemus olnud eesti kunstis väga väike,
annaabi.ee 
