1.2. Protsessor Vali protsessor vastavalt sellele, mida sa arvutiga tegema hakkad. Kui arvuti läheb n.ö. kontoriarvutiks ja peamiselt tegeletakse sellega kirjutamisega siis kärab ka Intel'i Celeron'i seeria, aga kui sa kavatsed tegeleda ka mängimisega tuleks valida midagi võimsamat. Üldiselt tuleks lugeda arvustusi ja siis selle põhjal valida endale jõukohane protsessor. (PS! Tähele tuleb panna ka seda, et mis socket'isse protsessor läheb!) 1.3. Graafikaart Graafikakaarti ei tuleks kindlasti valida mälumahu järgi. Nt. mõni 256mb kaart võib vabalt olla parem 512mb mäluga kaardist. Tuleks vaadata taktsagedusi jne. Samuti võib neid ka vaadata selle järgi, mis on graafikakaardi nime lõppu kirjutatud, nt. GS, GT, GTS, GTX (praegu on need paremuse järjestuses). (PS! Tuleb jälgida, mis siinile graafikakaart käib! Kui emaplaadil on PCI-E siis peaks ka graafikakaart PCI-E pessa käima!) 1.4. Mälud
Enamus kõvakettaid on 5200-7200 rpm üks peamisi faktoreid kuidas arvutit kiiremaks teha. 5 Jahutus Veendu, et jahutussüsteem oleks vaikne ka suurte tööprotsesside juures. Mida rohkem programme sa hetkel kasutad seda suuremat müra jahutus tegema hakkab. Pika töötamisega võib see pea valutama panna, ilma et sa seda ise aimaksid. Kui ostetaval sülearvutil on võimas graafikakaart(256MB+), siis on oodata ülekuumenemist ja jahutaja undamist. Mida võimsam graafikaart, seda rohkem lärmi jahutus teeb(isegi siis kui sa ei mängi). Muidugi on siin ka erandeid, mõned graafikaardid on nii väikse voolutarbega ja sülearvutid nii hea soojusjuhtivusega/jahutusega, et müra praktiliselt ei tekigi. 6 Graafika kaart(mänguritele) Moodsamate mängude mängimiseks vali erladiseisev graafikakaart(mitte integreeritud). Mälu peaks olema vähemalt 256-512MB+. Teine asi mida jälgida, on kindlasti töösagedus, mis määrab kiiruse(alates 600MHz).
Järgnevast viitest leiate kalkulaatori, mis küsib mitmesuguseid materjali ja selle kasutust puudutavaid üksikasju ning selle põhjal arvutab kasutamiseks sobiva resolutsiooni. http://images.library.uiuc.edu/projects/calculator/image_calc.asp 13 14 GRAAFIKAKAART Monitor üksi ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab ekraanile kuvama - selleks on vaja graafikakaardi abi. Graafikaart saab protsessorilt korraldusi, ning edastab need monitorile ekraanipildi muutmiseks. Graafikakaart võib olla emaplaadile integreeritud, PCI siinil, AGP siinil või siis kõike seda korraga. Uuemad graafikakaardid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone. Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP). Graafikakaart koosneb kolmest osast: kiirendi, pildimälu ning
sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid. Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor Protsessor (CPU- central processing unit) on riistvarakomponent, mis suudab täita käske. Tavaliselt mõjutab see riistvarakomponent kõige rohkem arvuti jõudlust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
