Liisi Saapar EKL-1 B.G Forselius Bengt Gottfried Forselius elas 17. sajandi II poolel, umbes aastatel 1660 kuni 1688. Ta elas kesk- ja uusaja piirimail. Kodus räägiti põhiliselt rootsi keelt. Bengt Gottfriedi isa Johann Forselius lõpetas magistri Academia Gustaviana ning asus tööle Tallinna toomkooli. Hiljem asus tööle pastorina. Jutlusi pidas saksa ja eesti keeles, sellepärast sai ka Bengt Gottfriedile juba lapseeas selgeks eesti keel. Noore Forseliuse sidemeid talurahvaga aitas kujundada tema isa, kes tundis suuresti huvi maarahva heaolu vastu. Algteadmised koolihariduses sai ta arvatavasti kodust. Noormehe koolitee algas Tallinnas, Baltimaade ainukeses gümnaasiumis,
Alates 1981. aastast (uuendatud 2003) jääb see 5226 ha suurusele Avaste looduskaitsealale. Ümmarguselt 3000 ruutmeetri suuruse õuepindalaga Soontaga maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. Läti Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse seda korduvalt Soontagana kihelkonna keskusena, mida sakslased piirasid juba 1210. aastal, kuid ei suutnud rünnakuga vallutada. 1215. ja 1216. aasta vahetusel oli maalinn sunnitud alistuma, lastes sisse preester Gottfriedi rahvast ristima. Kuid alles 1226. aastal ristiti siin krooniku teatel viimased ristimata olnud eestlased. Ilmselt võib sellest aastast lugeda soontagalased täielikult alistunuteks. Varbola linnus Muinas-Eesti suurim, asetseb Raplamaal, 55 km kaugusel Tallinnast. Vägev, 12. sajandil ehitatud kants esitab väljakutsuvaid mõistatusi. Maalinnuse müüride ladumiseks on tulnud murda ja kohale vedada umbes veerand miljonit hobusekoormat paekive
Ta kavandas mõistelise keele, mis põhineb formaalsel arvutusel ja on rakendatav kõikjal, sisust sõltumata, mistõttu Leibnizit võib pidada üheks nüüdisaja matemaatilise loogika esiisaks. Leibnizi filosoofia keskmeks on metafüüsilise probleemistiku lahendamine monaadi mõiste varal. Elulugu Gottfried Wilhelm Leibniz sündis 21.juunil 1646 aastal. Tema isa oli Leipzigi ülikooli moraaliprofessor. Kui Gottfriedi ristiti ja vaimulik maimukese kätele võttis, oli lapsuke pea tõstnud ja silmad avanud. Poisikese isa nägi selles ennet ning oma märkmetes ennustas pojale imeliste asjade kordasaatmist. Kahjuks tema silmad seda ei näinud, sest ta suri varakult. Üliõpilaspõlves kaotas Leibniz ka ema. Gottfried oli viieteistkümneaastane, kui ta pärast mõneaastast aktiivset eneseharimist astus 1661. a. Leipzigi ülikooli õigusteaduskonda. Ülikooli lõpetas ta 1666. a
ennast sisse Lihula linnuses. Rootslased tundsid ennast Lihulas kindlalt. 8. augustil tulid merelt aga saarlased, kes piirasid linnuse ümber ja süütasid selle põlema. Puhkenud lahingus hukkus väidetavalt 500 rootslast, vaid üksikutel õnnestus taanlaste juurde põgeneda. 1228. aastal likvideeriti Lihula piiskopkond ning loodi uus Saare-Lääne piiskopkond, mille etteotsa määrati Dünamünde kloostri abt Gottfried (Godefridus). Gottfriedi asupaigaks on peetud Lihula küla. 1234. aastal sai Saare-Lääne piiskopiks Heinrich I. 28. veebruaril 1238. aastal sõlmisid Heinrich I ja Ordu lepingu Lihula linnuse ühise ehitamise kohta. Linnus valmis 1242. aastal. Piiskop ei tundnud end aga Lihulas kuigi kindlalt ning hakkas otsima uut asukohta. 1251. aastal rajas ta oma residentsi Vana-Pärnusse ja Lihula tähtsus hakkab tasapisi langema. 1263. aastal põletasid aga leedulased linna maha. Piiskop Hermann II valis uueks
funktsioneerimistaju. Fullertoni longituuduuring. A.W.Gottfried jt alustasid Fullertoni longituuduuringuga 1979. aasta sügisel. Uuringusse kaasati 130 üheaastast last ja nende peret. 8-aastaseid lapsi oli uuringus 127. Seega uuriti samu lapsi seitse aastat. 8-aastaselt jagati lapsed WISC-R testi kriteeriumite järgi väga kõrge intellektiga ja keskmise intellektiga lasteks. Väga kõrge inellektiga lapsi oli 20 (IQ 130-145) ja keskmise intellektiga lapsi 107 (IQ 84-129). Gottfriedi jt Fullertoni longituuduurimus on intellekti süstemaatiline uurimine ühe kohorti kaudu sünnist alates.Uuringus on lähtutud IQ-st kui ühest indeksist, millega määrata laste intellektuaalset andekust koolis. IQ teste kasutatakse üldise kognitiivse käitumise mõõtmiseks. Samas on IQ testid ka valiidsed, mõõtmaks relatiivset inelligentsust. See uuring kinnitab ka teiste sarnaste uuringute tulemusi intelligentsuse kohta. Näiteks on leitud, et intelligentsed lapsed: