Paul Luhthein gravüür Võitluste laienemine Harjumaalt laienes ülestõus Läänemaale ja Saaremaale. Haapsalu piiramine ja sakslaste hävitamine Ordu väed olid parasjagu sõjaretkel venelaste juures, seetõttu hakati otsima sakslaste poolt võimalust aega viita. Sakslased esitavad kutse tulla saatkonnaga Paidesse läbirääkimistele. Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele (4. mai 1343) kogunesid kõik suuremad orduhärrad, ,,Viljandi komtuur Gosvin von Herike, Riia komtuur Dirk von Rambou, vend Wilken von Ilsede, Järva foogt vend Herman von Nesen, vend Andres von Steinberg ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastel olid kohal neli kuningat ühes kolme sulasega. Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis võitlus, mille käigus hukkusid kõik eesti saadikud. Edasised võitlused Eestlaste juhtide hukkumine oli veidi aega
püsida. Kui tema(foogt) nüüd tahab neile anda head nõu ja abi, siis tahavad nad temale alamaks olla. Nad on Tallinna piiranud, seda tahavad nad temale üle anda ilma mõõgahoobita. Foogt lubas, et ta saab varsti suure väega nende juures olema. Siis tulid saadikud uuesti rõõmuga Tallinna alla, tuues teate, et foogt tuleb varsti suure väega.Taani kuningavõimu esindajate ja ordu vahelise kokkuleppe järgi anti kogu Tallinna linn senisele Viljandi komtuurile Gosvin von Herikele üle, kes sai ühtlasi Viru asehalduriks. Õiguslikult astus von Herike seega esialgu Taani kuninga teenistusse. Ordu pidi oma kulude eest saama ka tasu. Ordu appitulekuga ja Tallinna langemisega ordu kätte oli sõjaline küsimus eestlaste kahjuks otsustatud. Ordumeister sai nüüd mahti abistada Läänemaa alluvaid ülestõusu mahasurumisel.Peagi jõudsid kohale Soomest rootsi abijõud. Turu foogt sai sadamas teada, et eestlased lüüa saanud ning vihastas selle peale
Eesti alade minemises ordu alluvusse. Rängast ikkest kannatanud talupojad nägid ordu alla kuulumises helgemat tulevikku. Küsimus seisnes ainult selles, millistel tingimustel maa ordu alla läheb. Vähemalt eestlaste suhtes pidi seda asja osaliselt otsustama Paide läbirääkimine ordu ja eestlaste vahel. Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad, ,,Viljandi komtuur Gosvin von Herike, Riia komtuur Dirk von Rambou, vend Wilken von Ilsede, Järva foogt vend Herman von Nesen, vend Andres von Steinberg ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastegi poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui orduvendade esindusel. Kohal olid neli kuningat ühes kolme sulasega. Aga juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme:
edasise rahu ja võitluste küsimuses, vaid ka Eesti alade minemises ordu alluvusse. Rängast ikkest kannatanud talupojad nägid ordu alla kuulumises helgemat tulevikku. Küsimus seisnes ainult selles, millistel tingimustel maa ordu alla läheb. Vähemalt eestlaste suhtes pidi seda asja osaliselt otsustama Paide läbirääkimine ordu ja eestlaste vahel. Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad, ,,Viljandi komtuur Gosvin von Herike, Riia komtuur Dirk von Rambou, vend Wilken von Ilsede, Järva foogt vend Herman von Nesen, vend Andres von Steinberg ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastegi poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui orduvendade esindusel. Kohal olid neli kuningat ühes kolme sulasega. Aga juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme: ,,Niisiis küsis meister
annaabi.ee 
