konföderatsioon. Gorbatsov lootis nii impeeriumit säilitada, kuid Balti riigid keeldusid läbirääkimistel osalemast ning teatasid, et ei kirjuta lepingule alla. Gorbatsov oli oma autoriteedi kaotanud ning arvati, et Gorbatsov tuleks võimult kõrvaldada. RIIGIPÖÖRDE KATSE 19.-21. August 1991. Ettevalmistused NSV Liidu erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid 1991 algul ja esialgu osales neis ka Gorbatsov. Kevadel jätkusid ettevalmistused ilma Gorbatsovita. Erakorralise olukorra väljakuulutamise taga olid · Julgeolekuorganid · Kõrgemad sõjaväelased · Sõjatööstuskompleksi esindajad · Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhid Püüti ära hoida NSV Liidu lagunemist. Gorbatsov oli läinud puhkama Krimmi ning vandenõulased kasutasid aega riigipöörde ettevalmistamiseks. Moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), mille eesotsas oli NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev.
Gorbatsov oli autoriteedi kaotanud nii uuendusmeelsete jõudude kui ka tagurlaste silmis. Impeeriumi kooshoidmisest unistavate tegelaste meelest tegutses Gorbatsov ebakindlalt ning tuli seetõttu võimult kõrvaldada. Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. august 1991 Ettevalmistused NSV Liidus erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991. aasta algul ning esialgu osales neis ka Mihhail Gorbatsov. Kevadel jätkusid ettevalmistused juba ilma Gorbatsovita, kuigi loodeti temalt toetust sedalaadi aktsioonidele. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelased, sõjatööstuskompleksi esindajad ja NLKP juhid, kes üritasid sel moel ära hoida NSV Liidu lagunemist. Eriti ärevaks tegi neid 20. augustiks 1991 määratud liidulepingu allakirjutamine, mis oleks NSV Liidu vähemalt senisel kujul likvideerinud.
sellest ei hoolitud. Gorbatsov oli autoriteedi kaotanud nii uuendusmeelsete jõudude kui ka tagurlaste silmis. Impeeriumi kooshoidmisest unistavate tegelaste meelest tegutses Gorbatsov ebakindlalt ning tuli seetõttu võimult kõrvaldada. Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. august 1991 Ettevalmistused NSV Liidus erakorralise olukorra kehtestamiseks algasid juba 1991. aasta algul ning esialgu osales neis ka Mihhail Gorbatsov. Kevadel jätkusid ettevalmistused juba ilma Gorbatsovita, kuigi loodeti temalt toetust sedalaadi aktsioonidele. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelased, sõjatööstuskompleksi esindajad ja NLKP juhid, kes üritasid sel moel ära hoida NSV Liidu lagunemist. Eriti ärevaks tegi neid 20. augustiks 1991 määratud liidulepingu allakirjutamine, mis oleks NSV Liidu vähemalt senisel kujul likvideerinud. Gorbatsov oli läinud puhkama Krimmi ning vandenõulased kasutasid seda aega riigipöörde
annaabi.ee 
