Need pedagoogika teooriale on ulatuslik, pikemaajaline ja üksnes rahvus- artiklid jaotuvad selle ajavahemiku raames võrdlemisi ühtlaselt. vaheliselt läbiviidav uurimistöö, milles aga eelkirjeldatud põhjustel ka Seega pole sotsiaalpedagoogika küll viimasel ajal olnud saksa peda- eesti teadlastel oleks vajalik osaleda. Väikese panusena sellesse töösse googika tähelepanu keskmes, kuid siiski ka mitte marginaalne. üritan järgnevalt esitada mõningase ülevaate sotsiaalpedagoogika teooria Olulise avalöögi 1990. aastate sotsiaalpedagoogikale annavad peamistest probleemidest Saksamaal kõige lähemas minevikus - alates oma artikliga Christian Lüders ja Michael Winkler (1992). Lüdersi ja Saksamaa taasühendamisest 1990. aastal kuni tänaseni. Täpsemalt Winkleri arvates on alates 1970
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osako...
Tartu Ülikool. Rimm, S. B. (1996). Parenting for ac- Sepp, V. (1999). Olümpiaad võimeka hievement. Roeper Review, 19, 57–60. õpilase motiveerijana. Rmt: Kraav, I., Mikk, J. Haridus ja kasvatusväärtused Robinson, N. M. (2002). Individual ühiskonnas. Tartu: Tartu Ülikooli peda- differences in gifted students’ attribu- googika osakond, 9, 194–196. tions for academic performances. In: Neihart, M., Reis, S. N., Robinson, N. Shavinina, L. (2004). Explaining high M., Moon, S. M. (Eds). The social and abilities of Nobel laureates. High Abi- emotional development at gifted children. lity Studies, 15 (2), 243–254. Prufrock Press, 61–69. Shavinina, L. (1997). Extremely early Rosenthal, R. (2002)