Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"gonaade" - 3 õppematerjali

SISENÕRENÄÄRMED e-ENDOKRIINELUNDID
18
pptx

SISENÕRENÄÄRMED e. ENDOKRIINELUNDID

soodusatavad hormooni ertumist, seega uriini vähem. Alkohol inhibeerib hormooni eritust, uriini rohkem! home.scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG HÜPOFÜÜS e AJURIPATS · Hüpofüüsi eessagara hormoonid reguleerivad teiste endokriinelundite ja organite süsteemi: § Kasvuhormoon § Gonadotroopsed hormoonid. § Prolaktiin ­ mõjutab rinnanäärmeid piima tootma § Luteiniseeriv hormoon ­ mõjutab gonaade, ovulatsiooni, meestel testosterooni tootmist § Folliikuleid stimuleeriv hormoon ­ naistel stimuleerib ovulatsiooni, folliikulite kasvu, meestel sperma produktsiooni. · Türoidhormoon ­ mõjutab kilpnääret · Adrenokortikotroopne hormoon stimuleerivad neerupealiste koore stereoid hormoonide produktsiooni. EPIFÜÜS e KÄBIKEHA q Sünteesitavaks hormooniks on melatoniin. q Reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und.

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
ARENGUPSÜHHOLOOGIA
10
docx

ARENGUPSÜHHOLOOGIA

algusega, reguleerib murdeiga. HPG telg – Aktiveerub juba looteeas; lapseeas on telg inaktiivne. Hüpotalaamilised muutused reaktiveerivad HPG võrgustiku, mis vallandab puberteedi alguse. On teada, et suudluspeptiin – hüpotalaamiline neurotransmitter – stimuleerib gonadotropiini vabastajahormooni (GnRH). GnRH hulga tõus stimuleerib luteiniseeriva hormooni (LH) ja folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) pulseerivat sekretsiooni adenohüpofüüsist. See stimuleerib gonaade (munasarju ja testiseid) suguhormoone sekreteerima. Suguhormoonide kõrgenenud tase hommikuses uriinis on puberteedi märk. Naistel viib neuroendokriin-/reproduktiivtelgede areng menstruatsiooni alguseni, millele järgnevad regulaarsed menstruaaltsüklid. HPA telg – Hüpotalamus, hüpofüüs, stressitelg, on seotud androgeeni tootmisega. Varajases puberteedieas algab adrenaalsete androgeenide sekretsioon, mis on HPA-telje kontrolli all

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
16 allalaadimist
Eesti loomastik-Selgrootud
29
doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Väga mitmesuguse välimusega loomad, keda iseloomustab palliaakompleksi rotatsioon 180 kraadi võrra. Nii muudavad oma asukohta paljude elundite eritusavad, nihkudes keha eesmisse ossa. Pea on hästi arenenud ja kannab kaht paari kombitsaid ning paari silmi. Sageli moodustub keha kaitseks lubiainest spiraali keerdunud koda. Osa paarilisi elundeid kaotab ühe poole ning muutub paarituks ­ neer, kops lõpus süda. Sooltoru on U- kujuline. Lahk ­või liitsugulised, gonaade üks paar või ainult üks. Sageli esineb hermafrodiitne nääre. Areng otsene või vastse staadiumi kaudu. Alamklass: Eeslõpusesed Prosobranchia Hingavad lõpustega, mis paiknevad südamest eespool. Mageveevormidel koda suletav kaanekesega. Esindajad: jõe ematigu Viviparus viviparus , järve ematigu V. contectus , lombi keeristigu Bithynia leachi. Alamklass: Tagalõpusesed Heterobranchia Kui esinevad lõpused, siis paiknevad need südamest tagapool. Osal liikidest on lõpuste asemel kops

Loodus → Loodus
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun