Kuid kus kohast ja kelle käe alt sirgus selline suurpärane mängujuht? Tiit Sokk on sündinud Tartus ning tema isa August Sokk on samuti üks Eesti korvpalli suurkujusid. Soku kärjäär on olnud pikk ning ta on treeninud erinevate nimekate treenerite juures. Esimene treener isa kõrval oli Aarne Laos. TSIK-is treenis teda aga juba Märt Kermon.Kuulsamatest nimedest juba profina treenisid teda Jaak Salumets, Aleksander Gomelski, Mike Fratello. N. Liidu noortekoondises oli juhendajaks Vladimir Obuhhov. Sokul polnud lihtne ennast jagada Kalevi ja N. Liidu koondise vahel. Siiski ei saanud loobuda kumbagist. Kuigi kunagi heideti seda palju ette ,et ta Kalevisse alati kurnatuna jõudis ,oli N. Liidu koondisega maailmas mängimine suureks võimaluseks ennast näidata ja silma jääda. Pärast OM kulda ja N. Liidu meistriks tulemist mängis ta veel ühe hooaja Kalevis(1991-92)
koht, aga mängupilt oli halb. Alles medalimängudes sai meeskond mootori käima. Veerandfinaalis saadi Brasiiliast pärast kaotatut poolaega jagu 110:105. Kõik oli kaalukeelel poolfinaalis, kus alistati USA 82:76. Esmakordselt suutis Nõukogude Liit teha seda olümpiaturniiride ajaloos määrustepäraselt, sest 1972. aasta võitu jäid saatma protestinoodid. Ning finaalis vanade tuttavate jugoslaavlaste vastu tuli kullavõit juba näiliselt kergelt 76:63. Peatreener Aleksandr Gomelski kiitis kommentaarides Tiit Sokku: "Peale selle, et Tiit oskab rünnata, võitles ta hästi oma konkreetse vastasega, võttis vastu julgeid ja originaalseid taktikalahendusi." 1988. aastal valiti Sokk Eesti parimaks meessportlaseks. 1990. aastal võitis Sokk teistkordselt MM-võistlustelt hõbemedali. Sellega lõppes ka tema karjäär Liidu koondises. 1991. aastal kuulus Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi meeskonda. Sportlasekarjääri lõpetas profimängijana Kreekas: 1992 1996 Ateena
Veerandfinaalis saadi Brasiiliast pärast kaotatut poolaega jagu 110:105. Kõik oli kaalukeelel poolfinaalis, 18 kus alistati USA 82:76. Esmakordselt suutis Nõukogude Liit teha seda olümpiaturniiride ajaloos määrustepäraselt, sest 1972. aasta võitu jäid saatma protestinoodid. Ning finaalis vanade tuttavate jugoslaavlaste vastu tuli kullavõit juba näiliselt kergelt 76:63. Peatreener Aleksandr Gomelski kiitis kommentaarides Tiit Sokku: "Peale selle, et Tiit oskab rünnata, võitles ta hästi oma konkreetse vastasega, võttis vastu julgeid ja originaalseid taktikalahendusi." 1988. aastal valiti Sokk Eesti parimaks meessportlaseks. 1990. aastal võitis Sokk teistkordselt MM-võistlustelt hõbemedali. Sellega lõppes ka tema karjäär Liidu koondises. 1991. aastal kuulus Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi meeskonda. Sportlasekarjääri lõpetas profimängijana Kreekas: 1992 1996 Ateena
annaabi.ee 
