Landerswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis. Saksa vägede juht Goltz seadis eesmärgi enamluse kukutamise Venmaal. Goltzi heakskiidul korraldasid baltisakslased Läti riigipöörde, mis õhutas Eestlaste viha Sakslaste vastu. 1919 kohtunud Eesti ja Saksa eesosade vahel tekkis vaen. Esimesel kokkupõrkel saatis edu saklasi, vallutades Võnnu linna. Landerswehri sõja teine etapp ehk Võnnu lahing algas sakslaste paletungiga. Eesti varuüksuste saabumsiega viis Golzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. 23 juuni marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna.Leiti et landerswehri purustamine tähendab jäädavat vabanemist nn pentlirüütlite orjusest. Eesti väejuhtide silme ees hakkas teravnema Riia vallutamine. Varsti võtsidki Eesti väed Riia kahuritule alla. Sekkusid ka Atandi esindajad, kelle nõudel kirjutati 3 juuli alla vaherahule. Tartu rahu sõlminime, sõlmijad, tingimused 2
meredessant tõrjus enamlased Narvast. 1. veebruar pärast Paju lahingut vabastati Valga, samal päeval ka Võru, Eesti oli võõrvägedest puhastatud. Punaarmee alustas veebruari keskel uusi katseid Eesti vallutamiseks. Lahingud kestsid ligi kolm kuud kuid olukorra peremeheks jäi siiski Rahvavägi. Sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner otsustas lahingutegevuse viia Läti ja Vene territooriumile. SÕDA TOIMUS PUNASTE JA EESTI RAHVA VAHEL! Landeswehr´i sõda- Saksa vägede juhi kindral Golzi vaikival heakskiidul korraldasid baltisakslased Lätis riigipöörde ja kukutasid valitsuse. 1919 a. juuni lahingutes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna, seejärel kehtestati ajutine vaherahu ning mõlemad pooled kasutasid vaheaega uuteks lahinguteks valmistumiseks. Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga, eestlaste varuüksuste saabudes jõudis kindral Golz järeldusele, et operatsioon on läbi kukkunud. 23. juunil marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta Võnnu linna sisse
koos kogu Venemaa küsimusega, abi Prantsusmaalt ja W. Wilsonilt Soome küsimuse lahutamiseks Venemaa kontekstist. Rahukonverentsi ühisotsuse (3.5.1919) järel. Soomet tunnustasid SB (6.5.1919) ja USA (7.5.1919) ning teised riigid. Pöördeline aasta 1918: Soome sisesõda ja Islandi-Taani personaaluniooni algus Soome kodu/vabadussõtta (28.1-16.5.1918) ei sekku teised põhjamaad (v.a. u 1000 rootsi vabatahtlikku valgete poolel ja humanitaarne abi)(Golzi kuvand Soomes teine kui Eestis) Soomes oli veel 40 000 vene sõdurit (ei sekku oluliselt sündmustesse ja Saksamaa sõjaline abi Soome valgetele). Taani ja Island sõlmisid I MS lõppfaasis (1918) unioonilepingu: Island (praktikas) iseseisev kuningriik, mis on Taaniga personaalunioonis (ühine Taani kuningriik) Tulemus: iseseisvate Põhjamaade arv kasvas 3-lt 5-le. 50 Välispoliitliine kontekst(1919-1932)
annaabi.ee 
