sõjategevus terve aasta. Mõned asulad käisid küll käest kätte, kuid otsustavat edu venelased ei saavutanud. Eesti väed võitlesid ka Põhja-Lätis, kus koos Läti rahvuslike üksustega suudeti kukutada kommunistide võim. Landesveeri sõda Landesveeri sõda oli 1919 aastal, 1-he kuu vältel, maist juunini kestnud sõda Eesti ja Landesveeri ehk Landeswehri (saksa k. Baltimaakaitse) (juht kindral krahv Rüdiger von der Goltzile) vahel toimunud sõda. Balti maakaitse eesmärk oli ühendada Baltikum taas Saksamaaga. Landesveeri sõda toimus põhiliselt Põhja-Lätis, kuid toimus ka lahinguid Eesti aladel. Eestlased läksid sellese sõtta vaimustusega, et kätte maksta 700 aasta orjuse ja vaesuse eest n- ö tasuda 700 aastased võlad saksa mõisnike ees. Võnnu lahing
Kuna aga lätlasi polnud kuskilt võtta, kujunes Landeswehrist baltisaksa armee, mis oli Läti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. Nõukogude väed liikusid edasi ja jaanuaris 1919 langesid nende kätte Riia ja Jelgava. Märtsis 1919 võttis Goltz ette kolm piiratud ulatusega pealetungioperatsiooni, mille tulemusena võeti Punaarmeelt tagasi vallutatud linnad ja Punaarmee vastupealetungikatsed tõrjuti. Konflikti algus Olgugi, et Saksa väejuhatus oli von der Goltzile andnud korralduse, millega keelati riigisaksa vägede nihutamine Riiast kaugemale ning Landeswehri edasiliikumine, anti 29. mail 1919 käsk pealetungi jätkamiseks põhja suunas. Landeswehri edasimarss põhja suunas algaski mai viimasel päeval. Edasise tegevuse arutamiseks lepiti kokku poolte kohtumine. Hinnates olukorda andis eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner käsu Eesti vägedel võtta enda kontrolli alla Jriki-Gulbene raudtee
Olukorra stabiliseerumisel hakkasid Ulmanise suhted sakslastega halvenema. Saksa väed takistasid üldmobilisatsiooni ning viisid 16. aprillil läbi riigipöörde, mille tulemusena seati võimule uus valitsus. Mai alguseks oli von der Goltzil armees 28000 meest kelle abil vallutati 22. mail Riia. Hävitavalt purustatud Punaarmee, keda ründas põhjast ka Eesti jättis seejärel kiiresti maha kogu Läti territooriumi. Konflikti algus Olgugi, et Saksa väejuhatus oli von der Goltzile andnud Antandi survel korralduse, millega keelati riigisaksa vägede nihutamine Riiast kaugemale ning Landeswehri edasiliikumine üle Jugla järvede joone, andis major Fletcher 29. mail 1919 käsu pealetungi jätkamiseks Daugavast põhja. Landeswehri edasimarss põhja suunas algaski 31. mail kolmes kolonnis. 2. juuni õhtul jõudis kolonn Jrikisse ning võttis kontakti Läti brigaadi staabiga Csises. Edasise tegevuse arutamiseks lepiti kokku poolte kohtumine. Hinnates olukorda andis
Antanti riigid sekkusid ning direktroorium lagunes. Moodustati uus Läti AV, mille ette tõusis Andreas Niedra, kelle valitsus koosnes võrdselt lätlastest, baltisakslastest ja ... . Pm nukuvalitsus, mis täitis Sa korraldusi.16.04 riigipööre halvendas suhteid lätlaste ja baltisakslaste vahel, olukorra rahustamiseks kuulus von der Goltzil üsna palju aega. Samal ajal läbirääkimised Versailles' rahulepingu asjus. Mais 1919 anti Goltzile luba vallutada Riia, 22.05 langes Riia nende kätte. Riiga jäid aga sakslased mõneks päevaks püsima. Umbes nädalaga last maha mitu tuhat inimest, kaduskontakt Paga. Landeswehr asus seejärel liikuma mitmes suunas. Esialgu kohtumistel eestlastega 51 rahumeelne iseloom. Õige pea olukord muutus, pöördepunktiks oli 3.06 Laidoneri poolt allkirjastatud direktiiv. Selles kästi eesti 3
Rauddiviisi põhijõud, mis liikus Riia-Wolmari maanteed kaudu. Rauddiviisi põhijõudude ülemaks oli major von Kleist - tema kolonni esimeseks sihiks oli Stalbe mõisa teerist, kuhu sai liikuda kahes suunas. Stalbe mõisa teeristi vallutamine oligi Kleisti kolonni esimeseks eesmärgiks. Lõpuks sakslased ei suutnudki Stalbe teeristi vallutada. Plaan oli läbi kukkunud. Nüüd vedas von der Goltzi alt nii side kui ka luure. Saksa õhtuluure teadis Goltzile juba 20. juuni õhtul, et Kleisti väed on jõudnud Stalbe mõisa risti - nii ei jäänudki Goltzil midagi muud teha, kui alustada III etappi - ööl vastu 21. viidi lahingusse Landeswehr - ründas Võnnut 2 suunas - Võnnu-Volmari ja pikki Riia maanteed Rauna pealt. Põhjapoolset suunda kaitsesid Eesti soomusrongid, kes esialgu pidasid Landeswehri rünnakutele vastu. Piki Pihkva maanteed liikuv Landeswehri rünnakukolonn sundis Eesti väed küll
annaabi.ee 
