children. adolescents, and adults. Second, a disparity has been noted between the breadth of the world of art and the narrowness of the focus on visual realism that has served as the endpoint in these developmental models. Third, cultural biases that mark these models have been identified theoretically and empirically. Fourth, insufficient recognition has been paid to the role of other modalities of expression in some forms of pictorial representation(e.g., Duncum, 1986; Golomb, 1994; Kindler &Darras, 1997b, 1998; Korzenik, 1995; Wolf, 1994; Wolf & Perry, 1998) . Critics of the traditional stage models of development argued that alternative explanations are necessary to account for the range of pictorial systems that children begin to develop early in life and to engage in research relating to the reasons for selecting specific pictorial solutions. It has been pointed out that even very young children have at their disposal more than one pictorial system and they
Kuna kogetakse väga võimsaid ja väga isiklikke elamusi, siis on see vägagi loogiline. Kogemused, elamused ja tundmused võivad muuta inimese maailmataju oluliselt. Seda on näidanud paljud psühholoogia alased katsed. Näiteks terve inimene ja see inimene, kes põeb depressiooni, näevad maailma erinevalt. Depressioonis olev inimene näeb hästi küll suurt plaani, kuid suure pildi detaile näeb ta üsna hägusalt. Selline järeldus ilmnes Ameerika teadlaste Julie Golomb´ ja ta kolleegide uurimustest Yale´i Ülikoolist. Näiteks ühes katses vaatasid 32 inimest arvutiekraani, mille peal liikusid hallil ja mustal taustal valged jooned. Inimesed said seda rohkem punkte, mida kiiremini nad joonte liikumise suuna ära arvasid. Kokku osales 32 katseisikut, millest pooled ei põdenud depressiooni, kuid pooled pidasid äsja depressiooni. Katses ei osalenud inimesi, kes eksperimendi sooritamise käigus oleks põdenud depressiooni
Kuna kogetakse väga võimsaid ja väga isiklikke elamusi, siis on see vägagi loogiline. Kogemused, elamused ja tundmused võivad muuta inimese maailmataju oluliselt. Seda on näidanud paljud psühholoogia alased katsed. Näiteks terve inimene ja see inimene, kes põeb depressiooni, näevad maailma erinevalt. Depressioonis olev inimene näeb hästi küll suurt plaani, kuid suure pildi detaile näeb ta üsna hägusalt. Selline järeldus ilmnes Ameerika teadlaste Julie Golomb´ ja ta kolleegide 45 uurimustest Yale´i Ülikoolist. Näiteks ühes katses vaatasid 32 inimest arvutiekraani, mille peal liikusid hallil ja mustal taustal valged jooned. Inimesed said seda rohkem punkte, mida kiiremini nad joonte liikumise suuna ära arvasid. Kokku osales 32 katseisikut, millest pooled ei põdenud depressiooni, kuid pooled pidasid äsja depressiooni. Katses ei osalenud inimesi, kes eksperimendi
annaabi.ee 
