miljoniline SA (Sturmabteilung ehk rünnakurühm). 30. VI 1934. a. nn. "pikkade nugade ööl" SA juhtkond eesotsas staabiülem E. Röhmiga (Hitleri järel teine mees parteis) hävitati. Mõni nädal hiljem, kui suri senine president P.von Hindenburg, sai Hitlerist ka riigipea. Nii olid kõik tähtsamad parteilised ja riiklikud ametid koondunud tema kätte. Ülejäänud natslikest juhtidest võiks nimetada SS-i ja Gestapo juhti Heinrich Himmlerit (1900-1945), propagandajuhti Joseph Goebbelsit (1897-1945), ideoloogiajuhti Alfred Rosenbergi (1893-1946), Hitleri asetäitja parteis ja tema teine ametlik järglane Rudolf Hessi (1894-1988) ja õhujõudude ülemjuhataja, Gestapo ja koonduslaagrite rajaja, kogu Hitleri sõjamajanduse tegelik juht, Hitleri esimene ametlik järglane Hermann Göringit (1893-1946). Samaaegselt kujunes välja ka repressiivaparaat. 1925.a. SA raames loodud SS (Schutzstaffel ehk kaitsemalev, mustsärklased) oli esialgu tekkinud Hitleri ihukaitseväena
liikmena võimalus teha kiiret karjääri. Massiüritused ja kergesti meeldejäävad loosungid, nagu Sieg Heil! (Elagu Võit!), Heil Hitler! (Elagu Hitler!), Ein Volk, ein Reich, ein Führer! (Üks rahvas, üks riik, üks juht!), Deutschland, erwache! (Saksamaa, ärka!) jne. tekitasid tunde ühtsusest ja milleski suures osalemisest. Lauspropaganda, kriitika puudumine ja kord tagasid NSDAP populaarsuse. Hitleri propagandaminister oli Joseph Goebbels. Goebbelsit peetakse tänapäeval massipropaganda rajajaks, ta võttis selleks kasutusele massimeedia (raadio, ajalehed) ja kultuuri (kino, raamatud, teatri, muusika) ning lasi üht ja sama korrata nii kaua, kuni kõik uskusid, et korratav peab olema tõde. Parteisiseses töös olid olulisimad tegelased Reichsleiterid (otseses tõlkes riigijuhid), kes allusid otse Hitlerile. Pisut väiksema tähtsusega olid Gauleiterid, kes esindasid parteid
miljoniline SA (Sturmabteilung ehk rünnakurühm). 30. VI 1934. a. nn. "pikkade nugade ööl" SA juhtkond eesotsas staabiülem E. Röhmiga (Hitleri järel teine mees parteis) hävitati. Mõni nädal hiljem, kui suri senine president P.von Hindenburg, sai Hitlerist ka riigipea. Nii olid kõik tähtsamad parteilised ja riiklikud ametid koondunud tema kätte. Ülejäänud natslikest juhtidest võiks nimetada SS-i ja Gestapo juhti Heinrich Himmlerit (1900-1945), propagandajuhti Joseph Goebbelsit (1897-1945), ideoloogiajuhti Alfred Rosenbergi (1893-1946), Hitleri asetäitja parteis ja tema teine ametlik järglane Rudolf Hessi (1894-1988) ja õhujõudude ülemjuhataja, Gestapo ja koonduslaagrite rajaja, kogu Hitleri sõjamajanduse tegelik juht, Hitleri esimene ametlik järglane Hermann Göringit (1893-1946). Samaaegselt kujunes välja ka repressiivaparaat. 1925.a. SA raames loodud SS (Schutzstaffel ehk kaitsemalev, mustsärklased) oli esialgu tekkinud Hitleri ihukaitseväena ja
annaabi.ee 
