nii tavalised kui ka teleskoop silmad. Oranda- vaarikasarnane kasvaja peas ,,müts'' pikad ja õrnad uimed. ,,Punamütsikesel'' on hõbedane keha ja punane ,,müts''. Puna-Valge komeet-kuplikujulised pärjad soomused. Keha kerajas. Subunkin- sini-valge keha, mustad tähnid, uimed pärlmutrised või läiketud. 8.9. Riimveekalad, on kalad kes on kohanenud taluma oma elupaiga soolsuse ning ka paigutuse muutusi ööpäevaringselt. Riimveekalad kuuluvad Gobiidae sugukonda Paljud neist vajavadki seda keskkonna muutumist eluks, ühetaolistes tingimustes võivad nad surra. Mudahüpik (Periophthalmus spp.) Levik: Aafrikast Kagu-Asia ja Austraaliani Pikkus: 15 cm Toitumine: lihasööja Vee omadused: temp. 25-30°C, pH 8,0-8,5 Ujumistasand: alumine Paljunemine: koeb Märkused: Võivad muutuda väga taltsaks. Erinevalt
Ahven, Perca fluviatilis L. 51. Kiisk, Gymnocephalus cernus (L.) 17. sugukond: Ridakalalased, Stichaeidae 52. Suttlimusk, Lumpenus lampretaeformis lampretaeformis (Walbaum) 18. sugukond: Võikalalased, Pholidae 53. Võikala, Pholis gunnellus (L.) 19. sugukond: Emakalalased, Zoarcidae 54. Emakala, Zoarces viviparus (L.) 20. sugukond: Tobiaslased, Ammodytidae 55. Väike tobias e. nigli, Ammodytes tobianus (L.) 56. Suurtobias, Hyperoplus lanceolatus (Le Sauvage) 21. sugukond: Mudillased, Gobiidae 57. Must mudil, Gobius niger L. 58. Väike mudilake, Pomatoschistus minutus minutus (Pallas) 59. Pisimudilake, Pomatoschistus microps microps (Kröyer) 60. Kirjumudil, Coryphopterus flavescens (Fabricius) 22. sugukond:, Trichiuridae 61. Makrell, Scomber scombrus L. 23. sugukond: Mõõkkalalased, Xiphiidae 62. Mõõkkala, Xiphias gladius L. XII selts: MERIPUUGILISED, SCORPAENIFORMES 24. sugukond: Võldaslased, Cottidae 63. Merihärg, Triglopsis quadricornis quadricorniis (L.) 64
Køie, 2001). Leviala Euroopas piirdub soojemate aladega, kôige pôhjapoolsem levila on Läänemeri ja Pôhjameri Sotimaa lähedal (Gibson, 1972; ref. Moravec, 1994). Läänemeres on tema tüüpiliseks lôpp-peremeheks lest (Køie, 2001), vähem merilest (Moravec, 1994). Mustas meres ja Aasovi meres on liiki leitud mitme sugukonna kaladelt s.h. ogaliklastel (Gasterosteidae), hobumakrellastel (Carangidae), lüürakalalastel (Callionymidae), mudillastel (Gobiidae), lestlastel (Pleuronectidae) ja merikeellastel (Soleidae). Selles piirkonnas on mudillased kôige olulisemad lôpp- peremehed. Pôhja-Euroopas on nad väiksema tähtsusega, kuigi C. heterochrous vôib nendes areneda täiskasvanuks. Läänemeres on teda leitud pisimudilal (Pomatoschistus microps). Mudillased saavad nakkuse N. diversicolor`ilt. Samas vôivad esimesed toimida ka kui vektor-peremehed. (Køie, 2001) Parasiidi munad väljutatakse kui nende sisaldis ei ole veel lôigustunud
annaabi.ee 
