jutlustaja ja prohvet. Peale Rooma keisri Constantinus Suure väidetavat pöördumist kristlusesse mõtles ta välja idee Kristuse jumalikkusest, et saavutada meeste ülemvõim ja naiste allasurumine. Nikaia kirikukogu, mille Constantinus aastal 325 pKr kokku kutsus, otsustas, millised evangeeliumid peavad Uues Testamendis sisalduma. See kirikukogu jättis välja hulga gnostilisi kirju Jeesuse elust, et kujutada teda jumaliku, mitte tavalise (ja sureliku) abielumehena. Tegelased Manuel Aringarosa - Bishop of Opus Dei. Aringarosa is conservative in his religious views and longs for the Church to return to strict ways. He has affection for material things that represent the power of his order. He is kind to Silas. Sister Sandrine Bieil - Nun and keeper of the Church of Saint-Sulpice. She favors loosening
16 10 Lane 2002, lk.16 11 Lane 2002, lk. 18-19 12 Lane 2002, lk. 19-20 3 kehasse vangistatud jumalikud sädemed. Päästmine on aga hinge põgenemine kehast taevasesse valdkonda.13 Gnoosis ise tuleneb kreeka keelsest sõnast ja tähendab ,,tunnetust". LXX kasutab verbi tõlkevastena ka heebrea verbile, tähendusena ,,kogemine".14 Irenaeus rakendas gnostitsismi vastu erinevaid argumente. Ühena neist kirjeldas ta üksikasjalikult gnostilisi süsteeme ja paljastas nende uskumuste naeruväärsust. Samuti tõstab ta esile apostlite rajatud kogudusi ja nende avaliku õpetuse järjepidevust apostlite ajast peale.15 Siinkohal peab ütlema, et ortodoksse kristluse ja gnostitsismi vahelised vaidlusküsimused ei olnud ainult õpetuslikud erimeelsused, vaid tegemist oli kahe radikaalselt erineva ususüsteemiga, kus küsimuseks oli, kumb usund ja milline pühakiri pärineb Kristuselt ja apostlitelt?16
3) Elu evangeelium kohaselt – askees kujuneb mõttelooliseks lõngaks, mis rajab askeetliku evangelismi (askeetlusest saab jutlustatud ja kirjutatud vorm, mida levitatakse kui eeskuju). Eremiitlus. Eremia – kõrb. Olemuselt individualistlik. Lähtuti isiklikust valikuvõimalustest. Varakiriklik traditsioon oligi muidugi kasinusele kutsuv, aga eremiitlus arendab välja inimvõimete piiri, pikkides sisse gnostilisi ja eshatoloogilisi motiive. Dualism ihu ja hinge vahel. Tähenduslik ka tagakiusude motiiv, see, et paganad valguvad kirikusse – annavad hoobi, et askeedid hakkavad eralduma. Kogudustele mõjub see negatiivselt, sest ideaalseid kristlasi ei ole enam iga päev silme ees. Ühtlasi tekib ka kirikujuhtide jaoks probleem, kas eremiidi on ikka õiged kristlased, kui nad ei soovi end kogudusega siduda. Peamiseks
eest. (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:192) Mööda ei saa siiski tõsiasjast, et kirjas White`le, kirjutatud 24. novembril 1953, räägib Jung ,,väikesest peost", mida peeti temanimelises instituudis Zürichis, kui keegi helde annetaja kinkis neile Nag-Hammadi gnostilise koodeksi. Tegemist on gnostilise papüürusega kopti keeles, mis leiti 1945. aastal Nag-Hammadi küla lähistelt Ülem-Egiptusest. Kokku avastati 52 traktaati ning 12 raamatut, millest enamik esindavad gnostilisi mõttevoole. Viieosaline Codex I on praegu tuntud Jungi koodeksina. (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:223) Vaatlemaks seda, kas on alust Jungi liigitamisel uusgnostitsistide hulka, tuleb kõigepealt iseloomustada mõningaid gnostilise maailmavaate põhijooni. Gnoosis tähendab kreeka keeles ,,tunnetust" ja ,,teadmist". Kui klassikalises kreeka filosoofias tähendab gnoosis üldiselt ratsionaalset tunnetust maailma ja iseenese kohta, siis gnostitsistide
annaabi.ee 
