tulbalise struktuurina. Kildudest koosnevat kivimit iseloomustab bretsaline, peeneks jahvatatud massi aga tsementstruktuur. Kontaktmoonde kivimitele on väga iseloomulik sarvkivistruktuur. (1) Moondekivimites on väga iseloomulik mineraalide orienteeritud levik. Nii moodustunud direktiivsetest tekstuuridest on sagedasim paraleeltasapinnaline tekstuur. Kõrge astme moondekivimeis moodustab tumedate-heledate mineraalide vöödiline vaheldumine gneisilise e vöödilise tekstuuri (Joonis 9). (1) Kurrutusprotsessides lähevad kõik nimetatud paralleeltasapinnalise tekstuuri variatsioonid üle kibraliseks tekstuuriks. Moondekivimi põhimassist suuremad porfüroblastid või nende kogumid, eriti kui nad on deformeeritud lapikuks, annavad kivimile silmilise e läätselise tekstuuri. Osalise ülessulamise läbi teinud kivimeis, migmatiitides, eristatakse mobiilse, graniitse kivimina tardunud massi, leukosoomi,
Väga iseloomulik metamorfseile kivimeile on nende mineraalide orienteeritud levik. Nii moodustunud direktiivsetest tekstuuridest on sagedasim paralleeltasapinnaline tekstuur, mis madala moondeastme peitkristalseis, väga ôhukeseplaadilistes kivimeis väljendub "kivimi lôhenevuse" e. klivaazhina, veidi jämedateralisemais plaatjais (paksusega alla 1 cm) kivimeis kildalisusena ja kôrge moondeastme kivimites tumedateheledate mineraalide vööndilise vaheldumise gneisilise e. vöödilise tekstuurina. Kurrutusprotsessides lähevad kôik nimetatud paralleeltasapinnalise tekstuuri variatsioonid üle kibraliseks tekstuuriks. Moondekivimi pôhimassist suuremad porfüroblastid, vôi nende kogumid, eriti kui nad on veel lapikuks deformeeritud, annavad kivimile silmilise e. läätselise tekstuuri. Osalise ülessulamise läbi teinud kivimeis, migmatiitides eristatakse mobiilse, graniitse kivimina tardunud
Tardkivim, tekkinud magma kristalliseerumisel. Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale. Marmor Marmor on laialt levinud moondekivim. Olenevalt sellest kas marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist, koosnevad marmorid, kas kaltsiidist või dolomiidist. Gneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim. Gneisis vahelduvad kihid, milles mineraaliterad moodustavad suunatud tekstuuri, kihtidega, milles teradel on valdavalt isomeetriline kuju, nii et eelistatud orientatsioon puudub. Selline tekstuur annabki gneisile iseloomuliku vöödilise välimuse. Sette-, tard- ja moondekivimid? Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt liivakivi ja lubjakivi. Tardkivimid tekivad magma kristaliseerumisel (basalt ja graniit).
kildalisuse. 121. Moondekivimite kildalisus, kibralisus, gneisilisus. Madala moondeastme peitkristalseis, väga õhukeseplaadilistes kivimeis väljendub "kivimi lõhenevuse" e. klivaazina, veidi jämedateralisemais plaatjais (paksusega alla 1 cm) kivimeis kildalisusena ja kôrge moondeastme kivimites tumedate-heledate mineraalide vööndilise vaheldumise - gneisilise e. vöödilise tekstuurina. 122. Mis juhtub kivimit moodustavate mineraalid kristallidega dünaamilise rõhu e. stressi tingimustes. Paralleeltasapinnaline e. kildaline tekstuur. Homogeenses kivimis on mineraaliterad juhuslikult orienteeritud. Kui homogeensele kivimile mõjub suunatud pinge e stress (differential stress) (kivimile mõjuvad jõud ei ole igas suunas ühesugused) surutakse kivim ühes suunas kokku
annaabi.ee 
