kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540 530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. · Kunstnik hakkas lähtuma maali puhul vaid sellest, mida ta nägi. Võeti kasutusele perspektiivvõte. 500 eKr hakati jalalaba kujutama otsevaates. Pronkskunst V sajandiks valmistati Kreekas sõjavankreid, kaitserüüsid, tarberiistu ja muud. Glüptika Levinud olid gemmid (nikerdistega kaunistatud kivid). Algselt kujutati jumalate ja kangelaste pilte. Esimese õitseaja kõrge stiil kõrgklassika Teise õitseaja kaunis stiil hilisklassika Kõrgklassikat hinnati rohkem. Kujurite ülesandeks oli luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Ateena koolkonnale oli iseloomulik liikumise kujutamine
Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. 10 Pronkskunst V sajandiks levib pronkskunst Jooniast kogu Kreeka mandrile ja omandab seal suure tähtsuse. Seal luuakse pronksist valatud sõjavankreid, pronksist kaitserüüsid, sissegraveeritud kujutistega mitmesuguseid tarberiistu jne. Kivilõikekunst (glüptika) Nikerdistega kaunistatud kivi nimetatakse gemmiks . Enamasti oli kujutis kivisse lõigatud süvendatud kujul ja säärast kivi kasutati siis pitsatina. Vanemad gemmid ongi pärit V sajandist eKr. Mis puutub kujutistesse, siis eelistati algul jumalate ja kangelaste pilte, hiljem esinevad stseenid igapäevaelust, naised, noormehed, maadlejad, loomad, linnud, mõnikord ka portreed. Plastika Kreeka plastika võib klassikalise ajastu raames jagada esimese õitseaja kõrgeks stiiliks ehk
Kuldesemed: kõrge tase, iseloomulik, et tähtis pole kallis materjal, vaid selle kunstipärane töötlus. Vahel lisati kirjut emaili, vääriskive ja klaasisulatist värvirikkuse tõstmiseks. Hildesheimi leid – 1868.a leidis sõdur Hildesheimi lähedalt Preisimaalt hulga hõbenõusid, seal ka Augustuse ajastu esemed. Muutus müntide valmistamises: kui varem kaunistatud jumalustega, siis nüüd valitsejatega. Kivilõikekunst (glüptika) – nikerdistega kaetud kivi nim gemmiks. Kui kujutis ja reljeefisarnaselt kõrge, siis kamee. Hellenistlikul ajastul muutus tehnika pehmeks ja õrnaks. Läks moodi kameede lõikamine, kasutati neid toredusesemete kaunistamisel. Maalikunst: suur hulk Pompejis ja Roomas avastatud seinamaale ja mosaiike tehtud hellenistliku aja maalide koopiad. Figuraalmaali ainestik laenatud mütoloogiast ja eepostest ja tragöödiatest. Maastiku eriti ei