Paiku kust veine tuleb on palju: Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Tšiili, Ameerika, Lõuna-Aafrika. Veine on väga palju erinevad, on kuivasid, magusaid, kergeid, puuviljaseid. Põltsamaa Felixil on samuti lai valik tooteid: Põltsamaa Tõmmu, Põltsamaa Punane, Põltsamaa Kuldne, Põltsamaa Lossivein, Põltsamaa Lossivein, Põltsamaa Lossivein, Põltsamaa Kirsisuudlus, Põltsamaa Vaarikamusi, Põltsamaa Fest Classic, Põltsamaa Klassikaline Glögg, Põltsamaa Kuldne 2005, Põltsamaa Glögg 4,5%, Põltsamaa Õunasiider.
Põltsamaa Glöggi maitseline toorjuustukook · 150 ml Põltsamaa Glögg · 100 g rosinaid · 300 g Digestive vms kaeraküpsiseid · 170 g Voila küpsetusmargariini · Põltsamaa pohlamoosi pudelis (kogus vastavalt soovile) · 600 g maitsestamata toorjuustu · 3 muna · 60 g suhkrut (või vastavalt maitsele) · 80 g 35% koort · Jahvatatud ingverit maitse järgi Leotada rosinaid glögis 1-2 tundi, kurnata. Purustada küpsised ja lisada neile sulatatud margariin. Vajutada küpsise-margariinisegu margariiniga määritud või küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva
Veinid · Põltsamaa Tõmmu · Põltsamaa Tõmmu 1998 · Põltsamaa Punane · Põltsamaa Kuldne · Põltsamaa Lossivein 19 · Põltsamaa Lossivein 28 · Põltsamaa Kirsisuudlus · Põltsamaa Vaarikamusi · Põltsamaa Fest Classic · Põltsamaa klassikaline Glögg AS Valtu Vein Viinaköök oli Rapla külje all Valtu külas juba mõisa ajal, aga veinitegemist alustati naaberkülas Kaereperes kolhoosikorra päevil. Tolleaegse Valtu kolhoosi abitootmises alustati naturaalsete puuviljamarjaveinide tootmist 1972.a. ja jõuti kõrgpunkti vahetult enne nõukogudeaegset kuiva seadust, mil toodeti 800 tonni veini aastas. Kuiva seaduse ajajärk
Glögiks hakati seda Rootsis kutsuma alles 19. sajandil. Kui 19.sajandi keskpaiku suhkur ka lihtsamale rahvale taskukohaseks muutus, hakati jooki mee asemel suhkruga maitsestama. Vein ja maitseained kuumutati glögikatlas, mille kohale tõsteti sõelaga kamakas peasuhkrut ning valati sellele sorts viina. Kuumuse mõjul hakkas suhkur hõõguma, sulas ja valgus joogi sisse. Glögi valmistamisviis kajastub kujukalt ka rootsikeelse sõna glögg päritolus: see on tuletatud sõnast glödga, mis tähendab "hõõguma ajama", tulemuseks glödgat vin, hõõgvein. Rootsis kasutatakse glögi põhjana tavaliselt punast veini, millele lisatakse kangust näiteks madeira või viinaga. Maitseainetest kasutatakse . Joogisse lisatakse kooritud mandleid ja rosinaid, suupisteks sobivad glögi kõrvale piparkoogid ja sinihallitusjuust ning rootslaste traditsioonilisel Lucia-päeval magusad safranisaiakesed.
annaabi.ee 
