Fosfaadi väljutamine • Neerud eritavad mitte-lenduvaid happeid et hoida plasma pH-d normaalsel tasemel. • Fosfaatioonid seovad endaga vesinikioone • Tekib nõrk hape (dissotseerub vähe) • Fosfaatioone eritatakse neerudega ning nad on oulised vesinikioonide puhvriks • Fosfaadi sekretsiooni reguleerib kõrvalkilpnäärme hormoon–inhibeerides fosfaadi tagasiimendumist ning suurendades väljutamist. AmmooniumI väljutamine •• NH4+ genereeritakse glutamiinist proksimaalses torus. • Esmalt glutamiin deamineeritakse ja tekib glutamaat ja • Glutamaati deamineeritakse edasi glutamaatdehüdrogenaasi poolt ning tekib ja alfa ketoglutaraat. • Tehes vahetust naatriumiga, viiakse neeru toru valendikku. • Järgneb alfa ketoglutaraadi metabolism läbi krebsi tsükli ja NADH läbi elektron-transport-ahela. Seotakse kaks prootonit. Glutamiini deamineerimine.
treeningu korral), organismi glutamiinivajadus suureneb, mõnikord isegi nii palju, et glutamiini kulub rohkem kui organism suudab seda toota. Sel juhul on glutamiin tinglikult asendamatu aminohape, mis tähendab, et puudujääk tuleb korvata. (Greta, 2007) 5.1 ÜLESANDED ORGONISMIS Glutamiin on enim esindatud aminohape nii lihastes kui ka vereringes. Hoolimata sellest kulub teda tohutult kiiresti. See on seletatav mitmete metaboolsete protsessidega, mis on otseselt või siis kaudselt glutamiinist sõltuvad. (Greta, 2007) Glutamiin on immuunsüsteemi esmane energiaallikas. Erilised glutamiini õgijad on soolestiku rakud, mis kulutavad koguni 40% kogu organismi varudest. Kataboolsete protsesside nagu operatsioonide, füüsiliste vigastuste, põletike ja igasuguse muu füüsilise stressi korral suureneb vajadus glutamiini järele märgatavalt, eelkõige immuunsüsteemi kulutuste tõttu. (Greta, 2007) Glutamiin on ka maksa poolt toodetava glükoosi ja uriini ning antioksüdant
kui organism suudab seda toota. Sel juhul on glutamiin tinglikult asendamatu aminohape, mis tähendab, et puudujääk tuleb korvata. 6 Ülesanded organismis Glutamiin on enim esindatud aminohape nii lihastes kui ka vereringes. Hoolimata sellest kulub teda tohutult kiiresti. See on seletatav mitmete metaboolsete protsessidega, mis on otseselt või siis kaudselt glutamiinist sõltuvad. Glutamiin on immuunsüsteemi esmane energiaallikas. Erilised glutamiini õgijad on soolestiku rakud, mis kulutavad koguni 40% kogu organismi varudest. Kataboolsete protsesside nagu operatsioonide, füüsiliste vigastuste, põletike ja igasuguse muu füüsilise stressi korral suureneb vajadus glutamiini järele märgatavalt, eelkõige immuunsüsteemi kulutuste tõttu. Glutamiin on ka maksa poolt toodetava glükoosi ja uriini ning antioksüdant glutatiooni ehitusaineks
9. Loetlege lähteühendid, mida kasutatakse pürimidiini tsükli aatomite saamiseks. Glutamiin, CO2, aspartaat ja energiaallikana 1 ATP. 10. Selgitage karbamoüülfosfaadi rolli pürimidiinide biosünteesis ja võrrelge eukarüootse raku kahe karbamoüülfosfaadi süntetaasi funktsioone. Kõik pürimidiini tsükli aatomid pärinevad 2 molekuli, karbamoüülfosfaadi ja aspartaadi koosseisust. Esimese reaktsiooni käigus pürimidiinide sünteesi rajas kondenseeritakse glutamiinist pärineva lämmastikuga vesinikkarbonaat, nii et formeeruks karbamoüülfosfaat. 11. Aspartaadi transkarbamoülaasi reaktsioon ning orotaadi moodustumine. UMP süntees orotaadist lähtudes. 12. Nukleosiid -monofosfaadi ja -difosfaadi kinaasid. Monofosfaadi kinaasid (NMP) aluse spetsiifika. Pentoosi suhtes spetsiifikat pole (riboos, desoksü-). 4 klassi: Adenülaadi kinaas fosforüülib AMP ja dAMP Kinaas, mis kasutab GMP ja dGMP Kinaas, mis kasutab CMP, UMP ja dCMP