regulaarselt kontserte ning osaleb suurvormide ettekannetel. Viimastel aastatel on kooril olnud tihe koostöö orkestriga Collegium Consonante. Kaarli kiriku kontsertkoor on 1998. a välja andnud Urmas Sisaski ,,Eesti Missa" CD-plaadi. Kontserdi alguses tuli lavale pastor, kes luges ühe palve. Peale seda oli sissejuhatav meloodia ja kohe peale seda peateos A.Vivaldi ,,Gloria" ehk Orelikontsert nr. 4. Peale seda tuli palju barokset muusikat, kuid mille pealkirju ei mainitud. Gloriat mängiti kontserdi jooksul kolm korda. Lauldi eeslauljatega ja eeslauljateta st laulis ainult koor. Mainimist väärib ka see, et kõik solistid oli eesnimede poolest Anud. Sümfooniaorkestris olid kasutusel erinevat sorti viiulid, tsello, trompet ja orel. Esinejad olid riietanud end musta ja osadel naistel rippus kaelas oranz kaelarätt ja mõned lauljad olid helesinises riietuses. Kõik mehed kandsid musta värvi riideid.
teoreetik Itaalias. Väidetavalt mängis kõikidel tolleaegsetel pillidel. Elu lõpu poole töötas Firenze toomkiriku organistina. Säilinud 154 teost, enamik neist ballatad. Ta pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost. 14. Saj Prantsusmaal ARS NOVA Nimetusega ars nova tähistatakse muus.stiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova ajal toimus oluline muutus kunstmuus. zanrites: · Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, enim pikki Gloriat ja Credot · Motett, algselt kiriklik teos ja nüüd seltskonnamuus.sse kuuluv, tõusis 14 saj kõige esinduslikumaks zanriks. · Kirikumuus. ja motetti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid- ballade, rondeau, virelai- tuletatud luulevormidest. Guillaume de Machaut- poeet ja helilooja Selle aja Prantsusmaa tähtsaim helilooja GUILLAUME de MACHAUT (Säilinud: 40 ballaadi, 20
pillidel. Elu lõpu poole töötas Firenze toomkiriku organistina. Säilinud 154 teost, eanmik neist ballatad. Ta pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost. 2.3. 14. Saj Prantsusmaal ARS NOVA Nimetusega ars nova tähistatakse muus.stiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova ajal toimus oluline muutus kunstmuus. zhanrides: · Kirikumuuiskas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, enim pikki Gloriat ja Credot · Motett, algselt kiriklik teos ja nüüd seltskonnamuus.sse kuuluv, tõusis 14 saj kõige esinduslikumaks zanriks. · Kirikumuus. ja motetti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid- ballade, rondeau, virelai- tuletatud luulevormidest. 2.3.1. Guillaume de Machaut- poeet ja helilooja
privaatsfääri, tegelema oma mõisa, perekonna ja kaunite kunstidega. Mõlemad valikud on valed valikud, vooruslik kodanik peab valima aktiivse poliitilise elu, aga ta ei tee seda ambitsioonist või auahnusest, vaid hinge suuruse pärast (magnitudo animi), seda iseloomustab põlgus väliste asjade vastu. Hingesuurus on erinev kuulsusjanust (gloria). Tuleb teha suuri ja kasulikke tegusid ühiskonna jaoks. Caesar ei taotlenud suuri tegusid, vaid ainult omaenda au. Vooruslik elu toob kaasa ka gloriat ehk imetlust ühiskonnas (armastus, usaldus). Kristlus ja au Kristus variseridest: "Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvepaelad laiemaks ja palvetupsud suuremaks. Nad armastavad esimesi kohti võõruspidudel ja esimesi istmeid sünagoogides ja teretamisi turgudel ja seda, et inimesed hüüaksid neid rabiks. [---] Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse." (Matteuse, 23: 112)
annaabi.ee 
