Nefroni päsmake koosneb kapillaarlingudest ja seda ümbritsevast kihnust e. Bowman- umljanski kapslist. Kapillaarpõimik saab alguse päsmakesse suubuvast toomasoonest (vas afferens) ja koondub viimasooneks (vas efferens). Need sooned vastavad oma ehituselt A. Vahtramäe 2012 2 arterioolidele. Veresoonte poolele jääb päsmakese vaskulaarne poolus, vastasküljelt aga algab neerutoruke, mille kaudu väljub glomerulaarfiltraat e. esmasuriin. Seda osa päsmakesest nimetatakse uriini- e. tubulaarseks pooluseks. Eriline on veresoonte läbimõõt päsmakeses nimelt on viimasoone läbimõõt vaid 1/5 toomasoone läbimõõdust Selline veresoonte diameetrite erinevus koos teiste mehhanismidega tagab päsmakese kapillaarides suhteliselt kõrge vererõhu 65 - 70 mmHg. See on vajalik püsivaks uriini tekkeks. Päsmakesed võivad paikneda neerukoores /kortikaalsed päsmakesed/ või koore sisemises
lõpliku uriini moodustumises. Nefroni päsmake koosneb kapillaarlingudest ja seda ümbritsevast kihnust e. Bowmanumljanski kapslist. Kapillaarpõimik saab alguse päsmakesse suubuvast toomasoonest (vas afferens) ja koondub viimasooneks (vas efferens). Need sooned vastavad oma ehituselt arterioolidele. Veresoonte poolele jääb päsmakese vaskulaarne poolus, vastasküljelt aga algab neerutoruke, mille kaudu väljub glomerulaarfiltraat e. esmasuriin. Seda osa päsmakesest nimetatakse uriini e. tubulaarseks pooluseks. Päsmakesed võivad paikneda neerukoores /kortikaalsed päsmakesed/ või koore sisemises piirkonnas säsi lähedal /jukstamedullaarsed päsmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks. Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende
lõpliku uriini moodustumises. Nefroni päsmake koosneb kapillaarlingudest ja seda ümbritsevast kihnust e. Bowman-umljanski kapslist. Kapillaarpõimik saab alguse päsmakesse suubuvast toomasoonest (vas afferens) ja koondub viimasooneks (vas efferens). Need sooned vastavad oma ehituselt arterioolidele. Veresoonte poolele jääb päsmakese vaskulaarne poolus, vastasküljelt aga algab neerutoruke, mille kaudu väljub glomerulaarfiltraat e. esmasuriin. Seda osa päsmakesest nimetatakse uriini- e. tubulaarseks pooluseks. Päsmakesed võivad paikneda neerukoores /kortikaalsed päsmakesed/ või koore sisemises piirkonnas säsi lähedal /jukstamedullaarsed päsmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks. Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende vahel on kihnuõõs. Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust
Neerude verevarustus: veri siseneb neeruarterite kaudu, mis lähtuvad kohuaordist. Väljub neeruveenide kaudu alumisse õõnesveeni. Neerud tarbivad 25% südame minutimahust. Nefron: neeru funktsionaalne üksus. Nefron koosneb: Pasmake koos Bowmani kapsliga Proksimaalne vaaniline toruke Henle ling Distaalne vaaniline toruke. Vedeliku mahu reguleerimine: · Filtratsioon · Tagasiimendumine · Sekretsioon · Eritumine. Ultrafiltraadi moodustumine: Ultrafiltraat = glomerulaarfiltraat. Koostiselt sarnane plasmale, ent valguvaene. Kapillaari valendiku ja Bowmani kihnu valendiku vahel 3 barjääri: Fenestreeritud kapillaariendoteel Basaalmembraan Podotsüüdid. Filtreerumise eeldusena peab kapillaari hüdrostaatiline rõhk ületama vere kolloidosmootse rõhu ja Bowmani kihnu siserõhu. Erituselundite talitlust reguleeritakse neurohumoraalsel teel. Sümpaatilise NS mõju tugevnemisel neeruveresooned ahenevad ja diurees langeb, kusepõielihase toonus langeb
annaabi.ee 
