rahvusriikidekesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid; ,,võimumängud" territoriaalsete poliitiliste ja mitte-territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel) - Majanduslikud muutused (kapitalistlike majandussuhete globaalne levik ja intensiivistumine; globaalne majanduse integreeritus, globaalne tööjaotus, turgude rahvusvahelistumine; majandustegevuse ja rahvusriikide institutsionaalne eraldatus; tehnoloogilised muutused) Glokaliseerumine - globaalsed protsessid on mõjutatud kohaliku tasandi, st lokaalsete sotsio- kultuuriliste ja majanduslike kontekstide poolt Globaalne riskiühiskond (U.Beck) rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse, ebakindluse ja riski olemasolu (kuidas tehnoloogia ja teadus, koosmõjus poliitilise ja sotsiaalsete institsioonidega, mõjutavad indiviide ja ühiskondi, selle mõju ettearvamatud tagajärjed)
standardite põhjal. Kultuurirelativism: uuritavat maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad vastava ühiskonna liikmed. 21. Millised on tõendid selle kohta, et eksisteerib globaalne kultuur? Millised on vastuväited? Tõendid: 1. Kaupade vood esineb, 2. Infovood esineb, 3. Inimeste vood esineb. Vastuväited: Kõik need vood on ebaühtlased, eeldavad ostuvõimet kaupade omandamiseks, erinevad tähendused (GLOKALISEERUMINE). 22. Kuidas seletab kultuuri strukturaalne funktsionalism, konfliktiteooria, sotsiobioloogia? Too välja ka nende vaatenurkade kriitika. Strukturaalne funtsionalism: Kultuur on strateegia/käitumissüsteem ühiskonna liikmete vajaduste rahuldamiseks. Kultuuri keskmeks on jagatud väärtused. Kultuuri funktsioonid ja kultuuriuniversaalid. Kriitika: eirab kultuurilist mitmekesisust, vähendab muutuste olulisust, kultuurisüsteemid ei ole nii stabiilsed ega universaalsed.
ruumi". Inimene tarbib globaalset kultuuri, mis on igal pool ja toodetud eikuskil. Võrgustikuühiskonnas sõltub juurdepääs võrgustikele ning kontroll nende üle võimu kogusest. Võrgustikuühiskonna peamiseks vastuoluks on see, et võrgud on kõikjal, samas kui inimloomuses on olla seotud konkreetse kohaga kodu, riik, rühm. · Globaliseerumine maailma muutumine seotuks ja vastastikku sõltuvaks. · Glokaliseerumine globaalsetel protsessidel on kohalik/rahvuslik eripära. · Globaalne sotsiaalne vastutus konfliktid, sotsiaalsed probleemid ning looduslikud nähtused puudutavad kõiki, nende lahendamiseks luuakse valitsustevahelisi ning valitsusteväliseid organisatsioone, tegutsevad vabatahtlikud. Globaliseerumisdebatt pooldajad, kelle arvamuse kohaselt on maailm ,,globaalne küla" ja kelle eesmärgiks on piirideta maailm, vastased, kes arvavad, et see ohustab rahvusriikide
annaabi.ee 
