Enamuses on männimets, kuid esineb ka teisejärgulisi kase- ja haavametsi. Their productivity corresponds to the quality classes II.....III. The degree of stocing and the growing stock of the spruce forest are somewhat smaller than those of the pine forests. Nende tootlikkus vastab boniteediklassile II...III. Kuusemetsa täius ja tagavara on aga väiksemad kui männimetsal. The characteristic species in the ground cover are: bilberry, cowberry, Carex globularis, May lily, common cow-wheat, purple moor grass. The moss layer is vigorous and unbroken. Iseloomulikud liigid alustaimestikus on järgmised: mustikas, pohl, keratarn, leseleht, palu-härghein, sinihelmikas. Samblarinne on jõuline ja katkematu. (samblarinne on tüse ja lausaline) In addition to the ordinary species of forest mosses also patches of bog moss and hair moss can be found there. Lisaks tavalistele metsa samblaliikidele võib laiguti esineda ka turbasammalt ja karusammalt.
apelsiiniks, kuna on sama värvi, sama mahlakas ja sisaldab samu vitamiine kui apelsiin. Rabamuraka marjad on algul rohekaskollased, siis punased ja küpselt oranzkollased. Korjata tuleks ainult küpseid marju, sest siis on nad täisväärtus- likud. Murakatest valmistatakse keediseid, kompotte, dzemme; tehakse likööre. Marju, lehti ja juuri on rahvameditsiinis kasutatud diureetilise vahendina. KERATARN - Carex globularis; globularis (lad.k.) kerakujuline, sõnast globulus väike kera. Nimega iseloomustatakse taime peaaegu kerajaid emaspähikuid. Lõikheinaline. Kasvukoht: rabastuvates männi- ja kuusemetsades, raiesmikel ja põlendikel. Keratarn on mitmeaastane, hallikasroheline,15-35 cm kõrge hõremurusalt kasvav risoomtaim. Maa-all asuvad peened roomavad ja harunevad helepunased võsundid. Varred peened, kolmekandilised, alumises osas purpurpunased. Lehed
Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Kuigi männikute ja kuusikute produktiivsus oluliselt ei erine, on Mä kasvatamine peapuuliigina selles kasvukohatüübis põhjendatum. Alusmets puudub või on hõredalt h. paakspuud, h. pihlakat, pajuliike (Salix sp.) ja h. kadakat. Alustaimestikus domineerib enamasti h. mustikas, h. pohl, leseleht, karvane piiphein, palu-härghein, h. sinihelmikas, võnk-kastevars, metskastik, kilpjalg, keratarn (Carex globularis), kattekold (Lycopodium annotinum), h. lakkleht (Orthilia secunda) jt. Samblarinne on pidev (v.a. haavikud), kasvavad palusammal, laanik, kaksikhambad, karusamblad (Polytrichum sp.) ja turbasamblad (Sphagnum sp.). Raiestikel suureneb pohla ja kõrreliste osakaal, samuti ahtalehise põdrakanepi osa. LU raiestikel toimub tavaliselt kasega, harvem Mä ja Ku-ga. Kultiveeritakse raiestikud Mä istutamisega kuni 6000 taime ha-l, Mä külviga kuni 7000 külvikohta ha-l, samuti Ku
annaabi.ee 
