Ronald Robertson on väitnud et globaliseerumine on ,,kogu maailma kristalliseerumine üheksainsaks paigaks" (Robertson 1987: 38). Anttonen, P. (1999), Mis on globaliseerumine, http://www.folklore.ee/seminar/ilmastum.html, 13.02.2012 Globaalprobleemid Globliseerumine kujutab endast tervet hulka protsesse, mis toimivad erineval ja tihti isegi vastukäival moel. Üleilmastumine või põhjustada ka konflikte ja arengutõrkeid. Ulrich Beck on nimetanud nüüdisaegset globaliseeruvat maailma riskiühiskonnaks. Ta väidab, et erinevalt ühiskondadest, mis jagasid omavahel hüviseid ja kaupu, peavad tänapäeval olema valmis jagama riske ja probleeme. Olenko, K. ja Toots, A. (2005) Ühiskonnaõpetus, Tallinn: Koolibri Iga sajand toob endaga kaasa teadusliktehnilise edukäiguga kaasnevad uued hüved. Paraku on nendel magusatel viljadel sageli liiga mõru kõrvalmaitse. Füüsikas, bioloogias, psühholoogias tehtud avastused lubavad luua üha
nendevahelisi suhteid-sidemeid. Inimgeograafia harud jäid nõrgaks, lünklikuks Geograafia maine ja autoriteet langes, noori enam ei huvitanud ei tulnud uut põlvkonda peale. Regionaalne ja süsteemigeograagia said halvasti läbi (regionaalse omad olid snoobid), toimus killustus Geograafias toimus eneseisolatsioon, ei tehtud koostööd teiste harudega Uuriti ajaloolist riike ja piirkondi, kui oldi isoleeritud majandusega, mitte globaliseeruvat tänapäeva Uurimisteemasid nappis. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON: 20 saj II pool (1950- ?) Vana regiooniparadigma asendati ruumikorralduse paradigmaga. Inimgeograafia iseseisvus loodusgeograafiast, areng kiirenes.Tekkisid kaks peavoolu. Süsteemlähenemise metodoloogika, arvutid = matematiseerimine. Tuleb mäletada, et siis toimus üleminek industriaalühiskonnalt infoühiskonnale (1970ndad) Revolutsiooni algus. F. Schaefer: geograafia peab uurima korduvaid nähtuseid, et
nendevahelisi suhteid-sidemeid. Inimgeograafia harud jäid nõrgaks, lünklikuks Geograafia maine ja autoriteet langes, noori enam ei huvitanud ei tulnud uut põlvkonda peale. Regionaalne ja süsteemigeograagia said halvasti läbi (regionaalse omad olid snoobid), toimus killustus Geograafias toimus eneseisolatsioon, ei tehtud koostööd teiste harudega Uuriti ajaloolist riike ja piirkondi, kui oldi isoleeritud majandusega, mitte globaliseeruvat tänapäeva Uurimisteemasid nappis. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON: 20 saj II pool (1950- ?) Vana regiooniparadigma asendati ruumikorralduse paradigmaga. Inimgeograafia iseseisvus loodusgeograafiast, areng kiirenes.Tekkisid kaks peavoolu. Süsteemlähenemise metodoloogika, arvutid = matematiseerimine. Tuleb mäletada, et siis toimus üleminek industriaalühiskonnalt infoühiskonnale (1970ndad) Revolutsiooni algus. F. Schaefer: geograafia peab uurima korduvaid nähtuseid, et
Koos majandusettevõtetega levisid ka tarbimiskultuur ja läänelikud väärtused, teravnesid ökoloogiaprobleemid. Tänapäeval rõhutatakse, et globaliseerumine kujundab hoopis teistsuguse maailma, kus muutuvad kõik suhted, mitte ainult majandus. Globaliseerumine kujutab endast tegelikult tervet hulka protsesse, mis toimivad erineval ja tihti isegi vastukäival moel. Üleilmastumine võib põhjustada ka konflikte või arengutõrkeid. Ulrich Beck on nimetanud nüüdisaegset globaliseeruvat maailma riskiühiskonnaks. Ta väidab, et erinevalt tööstusühiskondadest, mis jagasid omavahel hüviseid ja kaupu, peavad tänapäeva ühiskonnad olema valmis jagama riske ja probleeme. Jõukad industriaalriigid uskusid naiivselt, et kui nad viivad keskkonnakahjuliku tootmise ära arengumaadesse, vabanevad nad ise ebameeldivatest probleemidest. Tegelikult avaldub hoopis bumerangiefekt. Ohtra väetamise ja odava tööjõuga toodetud põllumajandustoodang jõuab tagasi rikastesse
väärtused,teravnesid ökoloogiaprobleemid.Tänapäeva globaliseerumine kujundab hoopis teistsugust maailma,kus muutuvad ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II9 kõik suhted,mitte ainult majandus.globaliseerumine kujutab endast tegelikult tervet hulka protsesse,mis toimivad erineval ja tihti isegi vastukäivad moel.Üleilmastumine võib põhjustada ka konflikte ja arengutõrkeid. Ulrich Beck on nimetanud nüüdisaegset globaliseeruvat maailma riskiühiskonnaks.Ta väidab,et erinevalt tööstusühiskondadest,mis jagasid omavahel hüviseid ja kaupu,peavad tänapäeva ühiskonnad olema valmis jagama riske ja probleeme.Jõukad industriaalriigid uskusid naiivselt,et kui nad viivad keskkonnakahjuliku tootmise ära arengumaadesse,vabanevad nad ise ebameeldivatest probleemidest.Tegelikult avaldub hoopis bumerangiefekt.Ohtra
annaabi.ee 
