millega küll teatud maades tegeletakse, kuid seda probleemi likvideerida on küllaltki raske. Kokkuvõte Iga inimene peaks endale teadvustama globaalprobleeme ja andma enda panuse nende leevendamiseks. Me oleme üks osa suurest tervikust ning need probleemid hõlmavad meid kõiki. Me ei funktsioneeruks üksinda, seega me peame arvestama ka mingilmääral kogu maailmaga ja oma planeediga. On siis käesoleva globaliseerumislaine jooksul tulnud ainult halbu üllatusi? Kindlasti mitte. Mitmed regioonid, mille osas veel hiljaaegu ei oldud optimistid (näiteks Ladina-Ameerika) või kus nähti suurt riski (näit. Hiina), on hakkama saanud paremini kui eeldati. Tervikuna pühitses inimkond uude millenniumisse astumist aga siiski küllalt murelikuna ja pärast 11. septembrit see mure süvenes. Teha järeldusi praeguse globaliseerumislaine suhtes on esialgu veel ennatlik
protsess, mille käigus eri majandussubjektide teatud näitajad ühtlustuvad või lähenevad. Konvergentsiprotsessist loodetakse eelkõige kasu saada just väikeriikidele nagu Eesti. Seetõttu on see teema muutunud äärmiselt populaarseks nii majandusteadlaste kui poliitikute seas, kes soovivad välja selgitada neid tegureid, mis aitaksid madalama majandusliku arengutasemega riike jõuda võimalikult kiiresti järele rikastele maadele. Kaasaegne globaliseerumislaine on valdavalt tehnoloogia- ja majanduskeskne ning selle põhjusteks on eelkõige tehnoloogiline progress infotehnoloogias ja transpordivahendites ning majanduslik liberaliseerumine. Majandusvabaduse suurenemisele on paljuski kaasa aidanud piirangute kaotamine kaupade ja kapitali liikumisele. Globaliseerumise otsene mõju Eestile avaldubki eelkõige välisinvesteeringute kiires kasvus, mida toetab ka liberaalne majanduspoliitika ja kuulumine Euroopa Liitu. Kohaliku kapitali osa Eesti
Teine moodus, mida suurettevõtted kasutavad, on töötajate asendamine automaatika ja tööstusrobotitega. Nii ühel kui teisel puhul kaotavad inimesed töökohad, vähenevad reaalsissetulekud, kahaneb ühiskonna majanduslik aktiivsus. Globaliseerumisega kaasnevad võimalikud probleemid Eestis Eesti nagu ka teised sotsialismist väljunud Euroopa riigid asus oma majandus- ja sotsiaalseid struktuure moderniseerima ja mahajäämust tasa tegema tõusva globaliseerumislaine tingimustes. Väikese riigina peab Eesti paratamatult tihedalt integreeruma maailma-majandusse. Globaliseerimise kontekstis ei ilmne Eesti puhul küll tingimata otsene suhe kogu maailmaga, küll aga kaudne. Eesti tööjõud lülitati ruttu suurtesse rahvusvahelistesse koostöövõrkudesse. Plusside poolelt tähendas selline olukord uusi võimalusi ja lihtsamat pääsu välisturgudele. Teisest küljest oldi mitmete rahvusvaheliste kriiside
kui protsess, mille käigus eri majandussubjektide teatud näitajad ühtlustuvad või lähenevad. Konvergentsiprotsessist loodetakse eelkõige kasu saada just väikeriikidele nagu Eesti. Seetõttu on see teema muutunud äärmiselt populaarseks nii majandusteadlaste kui poliitikute seas, kes soovivad välja selgitada neid tegureid, mis aitaksid madalama majandusliku arengutasemega riike jõuda võimalikult kiiresti järele rikastele maadele. (Varblane, 2004) Kaasaegne globaliseerumislaine on valdavalt tehnoloogia- ja majanduskeskne ning selle põhjusteks on eelkõige tehnoloogiline progress infotehnoloogias ja transpordivahendites ning majanduslik liberaliseerumine. Majandusvabaduse suurenemisele on paljuski kaasa aidanud piirangute kaotamine kaupade ja kapitali liikumisele. Globaliseerumise otsene mõju Eestile avaldubki eelkõige välisinvesteeringute kiires kasvus, mida toetab ka liberaalne majanduspoliitika ja kuulumine Euroopa Liitu. Kohaliku kapitali
annaabi.ee 
