maailma majanduse arengut, sest sellega on seotud kõik sotsiaalsed probleemid. Juba praegu esineb mitmetes arengumaades ülerahvastatus. Inimeste arv suureneb üha kasvavas tempos, kuid maavarade kogus seevastu ainult väheneb. Kasvav rahvastik ainult süvendab juba hetkel olemasolevaid puhta vee ja toidu probleeme. See tõestab, et rahvastiku kasv on tõsine globaalprobleem ning selle piiramiseks tuleks rakendada karmimaid seadusi. Teiseks probleemiks, mis globaaltasandil ähvardab kõiki rahvaid on terrorism. Terrorismi all mõistetakse üldiselt vägivalla kasutamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Terrorism on ÜRO Julgeolekunõukogu poolt kuulutatud üheks kõige tõsisemaks ohuks rahule ja julgeolekule. Lisaks julgeolekule mõjutab terrorism ka majandust, väljakujunenud eluviise ja väärtusi ning rahvusvahelisi suhteid. Järelikult on terrorism ülemaailmselt kahjulik ning selle vastu võitlemist tuleks jätkata.
Turumajandus - majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Majandusressursid (=tootmistegurid)- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahulda-miseks Makromajandus uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi riigi, piirkonna või globaaltasandil Mikromajandus uurib indiviidi, leibkonna, firma käitumist turukeskkonnas SKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud riigis aasta jooksul sõltumata sellest, kellele kuuluvad tootmistegurid RKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud kodumaistest tootmisteguritestlähtuvalt aasta jooksul kas riigis või välismaal IAI - riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase
, Milline tahab organisatsioon olla 3 a pärast?", Millised tegevused aitavad neid esmärke saavutada?" Protsess algab olemasoleva strateegilise plaani, missiooni ja visiooni hindamisega. Analüüsitakse uuesti organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ja tulenevalt keskkonna muutustest tehakse kindlaks, millised strateegia osad vajavad muutmist. Võib tekkida vajadus missiooni või visiooni uuestisõnastamiseks ning sellest tulenevalt vajadus koostada uued strateegiad kontsernitasandil, globaaltasandil, äritasandil või funktsionaalsel tasandil. Kui uus strateegia on valminud tuleb kavandada selle elluviimiseks sobiv organisatsiooni struktuur ja kontrollsüsteem, teha muudatusi juhtimisstiilis, organisatsiooni kultuuris, personalijuhtimises, kontrollsüsteemides, infotöötluses ja süstematiseerimises. Situatsiooni analüüsiks kasutatakse tavaliselt SWOT-analüüsi, mis võimaldab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevad ohud ja võimalused ning sisekeskkonnast tulenevad
On küll kaks üliriiki, kuid siiski ka arvestatav hulk nö kolmandaid riike (Hiina, India, mõneti ka Euroopa riigid). See muudab süsteemi talitlemise 'pehmemaks.' 3. Jäik bipolaarne süsteem. On vaid kaks üliriiki, ülejäänud - kui neid üldse on - on nendest täielikus sõltuvuses ega mängi iseseisvat rolli. Pole eksisteerinud. 4. Universaalne süsteem. Kaugelearenenud unipolaarsus. Üldjuhul tähendab kujunevat impeeriumi. 5. Hierarhiline süsteem. Maailmavalitsus. Globaaltasandil pole seni esinenud, kuid paljud varasemad impeeriumid püüdsid hõlmata kogu antud oikumeeni (so inimestele tuntud maailma). 6. Üksikriigi veto süsteem (‘unit veto system’). 10 - 20 riiki omab ligikaudu võrdset tuumapotentsiaali - seega ka vetot rahvusvahelise elu küsimustes, mis neile olulised. Stabiilne, ent ohtlik. Mõneti üsna tõenäoline tulevikustsenaarium. II EGIPTUS JA SUMER Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse
ekspluatatsioonikulusid ja võib esile kutsuda sotsiaalse katastroofi; · Transport (eelkõige õhu- ja autotransport) põhjustab keskkonnakoormust, mida ta reeglina ise ei kompenseeri. Kompensatsioon toimub üldkasutatavate (public goods) väärtuste arvel. Need aga muutuvad üha defitsiitsemateks (maakera ökosüsteemid on ülekoormatud 40 % ulatuses, 50 % künnise ületamine võib põhjustada pöördumatuid muutusi globaaltasandil); · Loodusvarade veol kujuneb hind nende ammutamise, laadimise ja transpordikulude summana ja see soodustab tooraineregioonide tühjakspumpamist. Kaaluda tuleks defitsiitsetele loodusvaradele minimaalsete limiithindade kehtestamist (kaasa arvatud vastavate ökosüsteemide taastamiskulude kompenseerimist - tundra, põhjavesi jms.); Eesti, kus säästva arengu SA seadusandlus ja ideoloogia on edukalt arenenud, võiks olla
annaabi.ee 
