Kuna tegemist oli tugeva kriisi perioodiga ning analüütikud ei näinud ette, et mõõnaaeg tabab Eestit nii pea, siis vastavalt sellele reageeris ka töötuskindlustus. Kuigi majanduskriis oli alanud varem, hoidsid töötukassa reservid maksemäärasid madalana, kuid 2009. a. mai alguseks süvenes finantsiline puudujääk 600 miljoni kroonini. Ühest küljest oli see tingitud sellest, et ei oldud arvestatud majanduskriisi globaalsusega kaasnevast välismaal töötajate tagasivoolust Eestisse, mistõttu suurenes töötute arv veelgi. See sundis valitsust maksemäärasid tõstma - tööandjatele 1% ja töötajatele 2%. (Tur & Viilmann, 2009.) Piret Jänes Esmapilgul tundus, et tehtud muudatused on piisavad ning aitab Töötukassa uuesti balanssi, kuid 2009. a. 1. august tõsteti töötuskindlustusmakse määra tööandjatele 0,4% võrra ning
Eriti tähtis on see praeguses globaliseerumises. Nii nagu inimene on kutsunud esile muutused ühiskonnas, peab ta leidma võimaluse ka nende muutuste kontrollimiseks. Ta peab olema valmis kohanduma enda poolt esile kutsutud muutustega, juhtima need arengurööbastele, mis viivad uutesse, kuid elujõulisematesse ühiskondliku olemise vormidesse. Instrument selleks on õigus. Üldiselt püütakse käituda ennekõike võimu omava ühiskonnakihi huvides. See pole aga paratamatu. Nimelt globaalsusega kaasneb see, et riigi ülimusliku ainusubjektsuse aeg hakkab läbi saama. Raske, kui mitte päris võimatu on kujutada ette ka mingi globaalse üliriigi tekkimist, mis täiel määral suudaks üle võtta seni rahvusriikidele kuulunud ülesanded ja valitsemismeetodid. Õigusloome tuleks viia sõna otseses mõttes teaduslikule alusele, et saada sotsiaalselt adekvaatne õigus. Globaliseeruvas ühiskonnas, kus rahvuslik-riiklikud
Eriti tähtis on see praeguses globaliseerumises. Nii nagu inimene on kutsunud esile muutused ühiskonnas, peab ta leidma võimaluse ka nende muutuste kontrollimiseks. Ta peab olema valmis kohanduma enda poolt esile kutsutud muutustega, juhtima need arengurööbastele, mis viivad uutesse, kuid elujõulisematesse ühiskondliku olemise vormidesse. Instrument selleks on õigus. Üldiselt püütakse käituda ennekõike võimu omava ühiskonnakihi huvides. See pole aga paratamatu. Nimelt globaalsusega kaasneb see, et riigi ülimusliku ainusubjektsuse aeg hakkab läbi saama. Raske, kui mitte päris võimatu on kujutada ette ka mingi globaalse üliriigi tekkimist, mis täiel määral suudaks üle võtta seni rahvusriikidele kuulunud ülesanded ja valitsemismeetodid. Õigusloome tuleks viia sõna otseses mõttes teaduslikule alusele, et saada sotsiaalselt adekvaatne õigus.
annaabi.ee 
