+ Amazonase vihmametsad Pildid: https://c2.staticflickr.com/6/5054/5402199326_2ddd1902f3.jpg; http://cdn.wanderlust.co.uk/contentimages/wanderlust/lists- 8-incredible-animals-in-brazils-amazon-rainforest.jpg?width=620&height=372; http://media.buzzle.com/media/images- en/gallery/earth-science/450-480311415-amazon-jungle.jpg; https://i.ytimg.com/vi/JEsV5rqbVNQ/hqdefault.jpg; + ÜLDINFO Moodustab 60% troopilistest vihmametsadest Asub Lõuna-Ameerikas Pindala: 7 000 000 km2 Kasvab 90% maailma taimeliikidest Ekvatoriaalne/Troopiline kliimavööde Soe ja niiske kliima Üsna hõredalt asustatud + Ekvatoriaalsete vihmametsade asukoht Pilt:http://image3.slideserve.com/7035654/kus-on-vihmametsad-levinud-n.jpg + TAI...
Amazonase vihmametsad Üldinfo Asukoht: Lõuna- Ameerika, Amazonase madalik (7 mln km²) Pindala: 5.5 mln km² Hõlmab kaheksat riiki Vihmametsa läbib ka Amazonase jõgi (pildil) Elustik Amazonase vihmametsas on ligikaudu: 2.5 mln liiki putukaid 40 000 liiki taimi 3 000 liiki kalu 1 300 liiki linde 430 liiki imetajaid ja kahepaikseid 380 liiki roomajaid Punasilmne puukonn (Agalychnis callidryas) 55-75mm pikk Pealt roheline, kõhualune valge. Küljed kas lillakad või sinakad, valgete triipudega. Varbad oranzid. Kullesed võimelised värvi muutma. Abiootilised tegurid Sademed Päikesekiirgus Temperatuur Toitainete sisaldus mullas Kliima soojenemine Toid...
Amazonas'e jõgikond vihmametsade hävimine Martin Jeret Asukoht Amazonas'e jõgikond asub Lõuna Ameerikas Põhja - Brasiilias ulatub Andide mäestikust kuni Atlandi rannikuni, koosnedes laiast alast, mida toidavad selle võimsa jõe lisajõed ja moodustab ligi 25% kogu maailma jõgede vetest. Amazonase jõgikonnas asuvad troopilised vihmametsad laiuvad 6 miljoni km2 ulatuses 9 erineva riigi pinnal. Vihmametsade elusooneks on Amazonas oma lisajõgedega. Amazonase vihmametsad moodustavad kolmandiku maailma metsade arvust Vihmametsade rikkused 121 retseptiravimit maailmas sisaldavad vihmametsadest leiduvaid koostisaineid. Taimedes leidub alkaloide, mis on meditsiinis väga tõhusad. Need aitavad viiruste, löövete, vähi ja isegi Aidsi vastu. 80% maailmas leiduvatest puuviljadest ja juurviljadest on pärit vihmametsadest. Näiteks: banaan, greip, kookos, apelsin, sidrun, man...
Kool Nimi Vihmametsad Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade ning eriti putukate seas. Peamised loomaliigid on: laisklased, gorillad, ahvid, tiigrid, jaaguarid, leopardid, eri...
Brasiilia metsandus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis, milline on metsasuse %? Brasiilias kasvavad metsad 544 mln ha suurusel alal. Metsadega on kaetud 64% Brasiilia pindalast. 2. Anna hinnang, kas seda on vähe või palju. Arvan, et seda on palju. Sellele annab kinnitust ka see, et Brasiilia on metsarikkuselt kogu maailma riikidest teisel kohal. 3. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Brasiilias on ekvatoriaalsed vihmametsad. 4. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Brasiilias paiknevad suuremad metsamassiivid Amazonase dzunglis, mis on Brasiilia põhjaosas. Samuti asub soor osa Brasiilia keskosas asuvates mägedes. Amazonase vihmamets 5. Nimeta mõned peamised puuliigid? Peamised puuliigid on okaspuud, kõvad lehtpuud ja väärispuud. 6. Kas metsade pindala on suurenenud...
Brasiilia metsamajandus Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas ekvaatori lähedal, kus on Amazonase ekvatoriaalsed vihmametsad. Suur on riigist on vihmametsadega kaetud. Metsasus on koguni 62%. Mis teeb umbe 544 miljoni hektarit. Brasiilias on metsa maad väga palju, mis on üle poole riigi suurusest. Ta on metsasuselt teine riik, mis näitab, et metsa on teiste riikidega võrreldes väga palju. Suurem osa metsadest asub Amazonase vihmametsade aladel, mis tähendab Brasiilia põhjaosa ja keskosa. Metsad paiknecad nii tasasel maal kui ka mägedes. Suuremale osale metsale on raske ligi pääseda, kuna suurtel vihmametsade aladel puuduv teevõrgustik. Põhja pool on mets tihedalt koos aga, keskosas on juba suuremad vahed metsadel vahel. Brasiilias kasvab väga palju troopiliste puude liike: palme, palisandreid, pähklipuid, kakaopuid. Amazonase vihmametsad on üks liigi rikkamaid kohti looduse, nii loomade kui...
Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, Ecuador, Venezuela Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik Euraasias ja Gabon ja Kamerun Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks, Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida Indias ja Indoneesias dzungliks. Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane ...
Amazonas Asukoht: Amazonase jõgi paikneb Lõuna-Ameerikas. Amazonas, mis saab alguse Peruu Andides umbes 160 kilomeetri kaugusel Vaiksest ookeanist, voolab umbes 5000 meetrit allapoole, suubudes Atlandi ookeani. See tuhandete kilomeetrite pikkune jõgi on maailma suurim. Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, Venezuelas, Bolivias, Equadoris lühidalt ka Colombia piiril. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal (seepärast pole veetaseme kõikumised kuigi suured.) Üleujutused: Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Andmed: Pikkus on 6400 km. Brasiilia geograafia ja statistika instituudi andmetel 6800 km. Valgla 7,18 miljonit km² Vooluhulk 219 000 m³/s ...
TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ Autor VIHMAMETSAD Referaat Juhendaja Kuressaare 2014 SISUKORD Vihmamets.................................................................................................................3 Levik..........................................................................................................................3 Kliima........................................................................................................................3 Elu vihmametsades....................................................................................................4 • Loomad..........................................................................................................4 • Taimed...........................................................................................................5 ...
Brasiilia vihmametsad Brasiilia vihmametsad on ühed tähtsaimatest loodusrikkustest maailmast, sest just need vihmametsad on maailma rikkalikumaid ja eriliigilisemad piirkonnad. Tänu nendele vihmametsadele on säilinud tohutul hulgal erinevaid taime, putuka ja loomaliike. Samuti annavad vihmametsad peavarju suuremale osale Brasiilia elanikest ja varustavad neid toiduga. Kahjuks on viimaste aastatega aga aina suuremaks muutunud Brasiilia vihmametsade maharaiumise probleem, mis arvatakse tulenevat soja ja teiste põllusaaduste hinnatõusust maailmaturul, kuid mis on samuti tingitud ka maaasulate rajamisest, areneva loomakasvatusest, maavarade kaevandamisest ning teede ja hüdroelektrijaamade rajamisest. Sellest on hakanud tulenema hullumeelne vihmametsade hävitamine Amazonases, mille tagajärjel hävib tuhandete inimeste elukeskkond, surevad välja tuhanded taime ja loomaliigid ning muutuvad ka sademetemustrid. Kõige h...
Amazonas'e jõgikond vihmametsade hävimine Koostaja: Kaido Sagur Asukoht Amazonas'e jõgikond asub Lõuna Ameerikas Põhja - Brasiilias ulatub Andide mäestikust kuni Atlandi rannikuni, koosnedes laiast alast, mida toidavad selle võimsa jõe lisajõed ja moodustab ligi 25% kogu maailma jõgede vetest. Amazonase jõgikonnas asuvad troopilised vihmametsad laiuvad 6 miljoni km2 ulatuses 9 erineva riigi pinnal. Vihmametsade elusooneks on Amazonas oma lisajõgedega. Amazonase vihmametsad moodustavad kolmandiku maailma metsade arvust Asukoht Elustik Amazonase vihmametsas on ligikaudu: 2.5 mln liiki putukaid 40 000 liiki taimi 3 000 liiki kalu 1 300 liiki linde 430 liiki imetajaid ja kahepaikseid 380 liiki roomajaid Ökoloogilised tegurid Sademed Päikesekiirgus Temperatuur Toitainete sisaldus mullas Kliima soojenemine Vihmametsade rikkused 121 retseptiravimit maailmas sisaldavad vihmametsadest leid...
Ülevaade Brasiilia vihmametsade olukorrast ja riigi metsapoliitikast Vihmametsade olukord Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas ja see on pindalalt viies riik maailmas suurusega 8,5 miljonit ruutkilomeetrit. Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga, neist vihmametsi on 6 miljonil ruutkilomeetril. Vihmametsad hõlmavad peaaegu kogu Amazonase piirkonna, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amazonase piirkonnas kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Vihmametsad on Brasiilia üks suuremaid loodusrikkusi ja neid kustutakse ka maailma kopsudeks. Ne...
Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake...
Ekvatoriaalne vihmamets Koostaja: Klass: 8c Sisukord: -Asend -Pinnamood -Mullastik -Kliima -Taimestik -Loomastik -Inimese tegevus -Keskonna probleemid -Kokkuvõte -Pildid Ekvatoriaalse vihmametsa asend Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatori lähedastel aladel Aafrika keskosas, Amazonase jõgikonna Lõuna-Ameerikas, Malai saarestiku ja Malaka poolsaare Kagu-Aasias ning Austraalia põhjapoolsemad osad. Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni, mis katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Ekvatoriaalsest vihmametsast edasi minnes tuleb vastu savann ning kliima muutub aina kuivemaks. Pinnamood Lõuna-Ameerika ja Aafrika on enamasti tasandikuline Amazonase madalik. Kagu- Aasias on mäestikud vaheldumisi lavamaade ja tasandikega. Amazonase madalik on suurim vihmametsa ala mille ulatus on k...
Loodusvööndid Savannid : · Asuvad palavvöötmes pöörijoonte vahel . Lähisekvatoriaalne , · Kliima on niiske ja kuiv · Suured rohusööjad loomad , nt : elevandid , lõvid , hüaanid , metspühvlid . · Taimed : kägistaja-viigipuu , vesirohi , piimalill , palmid , ahvileivapuu. · Mullad kuivavad kuival perioodil läbi , tekib punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht . · Tihti on põlengud · Põllundust tehakse käsitsi , mis teeb mulla väheviljakaks . Ekvatoriaalsed vihmametsad : · Palav , sajab palju , kuu keskmine temp. +25 C · Põhiliselt feralliitmullad ja pole eriti viljakad . · Taimestik on väga liigirikas , üle poolte liikide elab vihmametsades. Taimed õitsevad aastaringi . · Loomastik on väga liigirikas , linnud on lärmakad ja linnud-loomad võitlevad värvikuse poolest . · Inimesi elab vähe ....
Ekvatoriaalne vihmamets Kaarel ja Karl Üldvaade Ekvatoriaalset vihmametsa iseloomustab väike temperatuuri amplituud, kõrge õhutemperatuur ja tihedad vihmasajud . Päike on aasta läbi kõrgel või siis seniidis. Ekvatoriaalne vihmamets hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna. Floora Kõige tüüpilisemad taimed vihmametsades on viigipuud, bambused, mangroovtaimed ja laanid. Taimed kasvavad vihmametsades 3 eririndel. Kõrge rinne: 40-30m kõrgused. Keskmine rinne: 30-20m kõrgused. Madalrinne: 20m või madalamad. Fauna Loomastik vihmametsades on üsna värvikirev. Seal leidub imetajaid, roomajaid, linde kalu ja ka selgrootuid. Imetajatest elab seal kõige rohkem primaate ja kasslasi. Näiteks primaatidest gorillad, orangutangid ja simpansid ning kasslastest puumad,...
Üldiselt Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal maailmas. Brasiilia koosneb 26 osariigst, mis omakorda jaotatakse veel viieks piirkonnaks. Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas, sest maa avastati portugallaste poolt. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Valitsemine Brasiilia on presidentaalne vabariik. Praegune president on Dilma Rousseff. Kuna tegemist on presidentaalse vabariigiga, siis president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Esimene president astus ametisse aastal 1889, kui kehtestati vabariik.Viimased presidendivalimised toimusid oktoobris 2010. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Maavarad Leidub boksiide, kulda, rauamaaki, mangaani, niklit, fosfaate, plaatinat, tina, haruldasi muldmetalle, uraani, naftat, puitu. (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factboo...
SAVANN. VIHMAMETSAD. 1. Millises kliimavöötmes asuvad vihmametsad? Ekvatoriaalses kliimavöötmes. (Kesk-Aafrikas; Lõuna-Ameerikas; Kagu-Aasias) 2. Miks on ekvatoriaalses kliimavöötmes aastaringi kuum ja niiske ilm? Selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. 3.Milline on vihmametsade tähtsus kogu maailma looduse jaoks? *fotosüntees *süsihappegaasi kasutamine *hapniku tootmine *suur veeringe 4.Milline on vihmametsade koosseis:taimerinded, -liigid? Vihmametsad koosnevad 4-st rindest: Esimese rinde moodustavad kõige kõrgemad puud. Teine rinne on puurinne. Kolmas rinne on põõsarinne. Neljas on alustaimestiku- ja rohurinne. Liigid:roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, orhideed., sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit. 5.Millised on taimede kohastumused vihma...
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 8.a KLIIMAVÖÖDE KUS TAHAKSIN ELADA Referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 Ekvatoriaalvööde Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm,Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põ...
EKVATORIAALNE VIHMAMETS KVATORIAALNE VIHMAMET Levik Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Kliima Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C,...
Ekvatoriaalsed vihmametsad Geograafia 8 klass 1. Geograafiline asend (Kus asub?) Ekvatoriaalsed vihmametsad leivad ekvaatori lähedastel aladel: Lõuna-1Ameerikas (Amazonase madalikul), Kesk-Aafrikas (Guinea lahe ranniku), Kagu-Aasias (Hindustani ja Indo-Hiina ps.) Sumatra, Jaava, Uus Guinea ja Kalimantan (Borneo) ja Austraalias. 2. Kliima ja ekvatoriaalne kliimavööde aastaringi on väga palju sademeid. * ööpäevane temperatuuride erinevus on väike. * keskmine temperatuur on 26 kraadi. * keskmiselt on sademeid 2000mm/a. (Eestis ~700mm/a). * Sajab ja on äike peaaegu igal pärastlõunal. "Igavene suvi" 3. Mullad Ferralliitmullad (Al,Fe). Väheviljakad mullad, sest kuumusehorisonti ei teki. Põhjusi 2: 1.) Igapäevased tugevad hoovihmad uhuvad mulla ülemistest kihtidest välja. 2.) Kuna ka mikroorganismid lagundavad taimejäänuseidväga kiiresti ning puud võtavad neist vabanenud toitain...
Ekvatoriaalne vihmamets Amazonase madalik Kesk-Aafrika Kagu-Aasia Kliima Aastaajad pole selgelt eristunud Sademeid langeb aastas üle 2000mm Ööpäevane keskmine temperatuur püsib 25 26°C vahel Äikest esineb vähemalt 200 päeval aastas Õhuniiskus 50%100% Siseveed Amazonas LõunaAmeerikas Kongo KeskAafrikas Mullastik Väheviljakad ferraliitmullad Kiire aineringlus Taimestik 70% taimestikust on puud Ühel hektaril 200300 erinevat puuliiki Puud kasvavad rinnetena Ühte liiki puud tavaliselt kõrvuti ei kasva Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Viigipuu Plankjuured Seened Must pipar Vanill Raitlill on maailma kõige suurema õiega taim, õie läbimõõt kuni pool meetrit. Levitab putukate ligi meelitamiseks raipelõhna. ...
LOOMAD • loomad ja linnud on väga lärmakad • elavad puudel • kaitsevad oma territooriumi • on öise eluviisiga loomi • erksavärvilised Nt: anakonda; alligaator; laiskloom; puuma; sipelõgija; aara Ekvatoriaalsed vihmametsad KLIIMA TAIMED levivad ekvaatoripiirkonnad • kasvavad aasta läbi kuuma ja troopilise kliimaga aladel • puud kasvavad korrustena aastane sademete hulk üle 2000mm • plankjuured; tugijuured tõusvad õhuvoolud • võrad läbi põimunud rohkesti jõgesid, järvi (Amazonase ja • igihaljad puud Kongi jõgikond) • koor on õhuke, korbata ferraliitmullad (vähe huumust; happe- • epifüüdid puudel lised) • liaanid; kägitaimed • le...
Kaari Kargu 8.klass Martna Põhikool Amazonase jõgi 1. Jõe Pikkus: 6400 km. 2. Jõgikonna pindala: 7,18 miljonit km² 3.Jõe lähe: Nevado Mismi 4.Jõe suue, langus: Atlandi Ookean, 5170 km. 5.Lisajõed: Paremalt: Purus, Madeira, Tapajós, Xingu jt. Vasakult: Marañón, Japurá, Rio Negro jt. 6.Vooluhulk: 219 000 m³/s, 300 000 m³/s (vihmaperiood). 7.Toitumine: Vihmavesi. 8. Veereziim: Kuivaperiood ja vihmaperiood (tõus 9 m) 9.Kaldad: Vihmametsad. 10.Riigid: Peruu, Colombia ja Brasiilia. Kaari Kargu 8.klass Martna Põhikool 11. Kasutamine: Toiduks Joogiks Transpordiks Teaduslikeks avastusteks 12.Rannikul asuvad linnad: Manaus, Iquitos, Leticia, Belém, Santarém jt. Vikipeedia - https://et.wikipedia.org/wiki/Amazonas
Elurikkus on elujõud Globaalne soojenemine on Maa elusloodusele ja ökosüsteemidele tõeliseks proovikiviks. Temperatuuri kasvades on mitmed taime-, looma- ja linnuliigid sunnitud iga aasta mõne kilomeetri võrra põhja poole asuma, et püsida oma liigile sobivas keskkonnas. Kõige suuremaks ohuks on aga lõuna poolt tulevad võõrliigid, mis võivad kohaliku ökosüsteemi ning liikide omavahelise koosluse lausa hävitada. Liikide ümberpaiknemine on tänapäeval väga keeruline tänu inimasustusele ja selle juurde kuuluvatele teedevõrgustikele. Iseäranis keeruline on ümberpaiknemine taimedele ja piiratud liikumisvõimega loomaliikidele. Inimtegevusega seotud asustused, põllumaad ja teedevõrgustikud toimivad tehislike barrikaadidena, mis ei lase putukatel, loomadel ja taimedel põhja poole liikuda. Nii võivadki mõned ohustatud liigid jääda oma ökosüsteemi lõksu ning välja surra. Liikide sissetung võõrasse elukeskkonda ei ole...
Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidis või väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm, Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu- Aasia piirkonna. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske. Aasta läbi valitsev kuumus on tingitud selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saav...
Vihmametsad Reili Tooming 10.klass Vihmamets Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud: kõrge produktiivsus kiire aineringe igihaljaste taimede rohkus kõrged puud liaanide ja epifüütide rohkus hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Vihmametsade levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Lõuna-Ameerika põhjaosa (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaani...
Kliima soojenemise ohud Mis juhtub Maal, kui keskmine temperatuur tõuseb 25 kraadi 1 kraad korallrihvid võivad kaduda · Ameerika keskläänes esineb rohkem liivatorme. · Aafrika kõrgeimalt mäelt kaovad pooled liustikud vee juurdevoolu vähenemisel saavad kannatada mäe jalamil elav loomastik ning samuti piirkonna põllumajandus. · Arktika kliima jõuab punkti, kust endist olukorda ei ole enam võimalik taastada. · Igijää sulamise tõttu hakkavad Alpides mägedest kaljurahnud eralduma, mis tekitab suuri raskusi seal elavatele inimestele. · Korallrihvid satuvad ohtu juba praegu on 70% kõigist korallrihvidest surnud või suremas. · Soe meri põhjustab enam orkaane: o - esimene, 2004. a lõunapoolkeral Brasiilias aset leidnud orkaan on märk sellest, et kliima on juba muutunud; o - esimene troopiline tsüklon tabas Euroopat 2005. a, kui orkaan Vince tabas ...
Vihmametsad Vihmametsad on ühed kõige liigirikkamad paigad maailmas. Täpsemalt asuvad vihmametsad ekvatoriaalses piirkonnas: Kesk-Aafrikas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima poolest on need alad väga soojad ja niisked, aastaaegu ei ole võimalik eristad, sest ilm püsib aastaringselt enam vähem ühesugune. Hommikust keskpäevani püsib ilm selge, kuid õhtupooli- kuti algavad paduvihmad, mis kestavad mitu tundi.Vihmasajud tekivad tänu piirkonnale ja asendile. Ekvatoriaalses piirkonnas on palju päikeskiirgust, mille tõttu on piirkonnas suur aurumine ja tõusvad õhuvoolud, mis põhjusta- vad väga palju sademeid. Suurima ekvatoriaalse vihmametsa ala on Amazonase madalik, see moodustab umbes 60% kogu maailma vihmametsadest, see on 7 000 000 ruutkilomeetrit suur ja sellest 5 000 000 ruutkilomeetrit asub Brasiilia aladel. Nagu ennem öeldud sai on vihmametsad ühed liigirikkamad oma taimestiku ja loomastiku poolest. Taimestiku moodustav...
Järva-Jaani Gümnaasium Brasiilia Koostaja: Anna-Marie Kellner Juhendaja: Toomas Põldma Järva-Jaani 2018 Sisukord Riigi üldiseloomustus.............................................................................................. 3 Geograafiline asend................................................................................................ 3 Looduslikud tingimused.......................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................. 4 Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine.............................................5 Rahvaarvu paiknemine........................................................................................... 5 Rahvastikupüramiid..................................................................................
1) Idas on Brasiilial ligi 3000 km Lõuna-Atlandi ookeani rannikut, sealhulgas maailmakuulsad rannad Ipanema ja Copacabana 2) Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast). Suvel Brasiilia asub subtroopikas. Kui Brasiilias on suvi, on meil talv ja vastupidi. Juuni, juuli ja august on Brasiilias talvekuud, temperatuur langeb vahemikku 13 - 18°C. Suveperioodil - detsember, jaanuar, veebruar, märts - on temperatuur vahemikus 26 - 39°C. Vihma võib Brasiilias sadada aastaringselt, iseloomulikud on troopilised tugevad ent lühiajalised vihmahood. Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima. Amazonase madalikul on aastaringselt väga niiske ja palav. Amazonase aladel on kliima jagunenud veetaseme järgi vee madal- ja kõrgperioodiks. Sealne loodus ja kohalikud külainimesed sätivad oma elu lähtuvalt jõe veetasemest. Novembris hakkab jõevesi tõusma saavutades ...
Ekvatoriaalsed vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske, aastaaegu ei esine ja ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Lõunaks on temperatuur tõusnud umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub 2-3 tunnine tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Õhtuks taevas selgineb ja läheb ka veidi jahedamaks. Vihmametsad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, ühtlustades veeringet ja vähendades kasvuhooneefekti. Ekvatoriaalsete vihmametsade alade suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele. Ekvatoriaalsete vihmametsade ning ühtlasi ka maailma veerikk...
Ecuadori esmasektor Rakvere, märts 2009 Sissejuhatus Kunagise Inkade impeeriumi keskne osa Ecuador paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul ning kuulub Ladina-Ameerika vaeseimate riikide hulka. Alates 1533. Aastast, päraast viimase inkade imperaatori mõrvamist kuni iseseisvumiseni 1830. a. Valitsesid maad hispaanlased. Enamik ekuadorlasi elab Costa piirkonna madalikel või Sierras. Viimase aastate majanduskasvu on põhjustanud naftarikkus. Rohkem kui pool rahvastikust on indiaani-hispaania päritolu metsiidid. Mustanahalised elavad rannikul. Indiaanlased, kes moodustavad rahvastikust umbes veerandi, nõuavad Equadori nimetamise paljurahvuseliseks riigiks, kus erinevaid indiaani hõime tunnustataks igaüht rahvusena. Selle tagajärjel on kujunenud tugev ning ühtne indiaaniliikumine. Ametlikuks keeleks on hispaania kui kõneldakse ka ketsuka keelt. Keskmine asustustihedus Ecuadoris on 44 in./km, tihedaim on see mägedevahel...
Ekvatoriaalsed vihmametsad Koostanud:Rita Jalast Asend: ekvaatorilähedased alad · Kesk-Aafrikas · Lõuna-Ameerikas · Kagu-Aasias Kliima: · ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling. Vihm kestab paar-kolm tundi.Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks. · ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune Pinnamood: · L-Ameerikas ja Aafrikas enamasti tasandikuline Amazonase madalik · Kagu-Aasias erilimelised mäestikud vaheldumisi lavamaade ja madalikega Amazonase madalik · suurim ekvatoriaalse vihmametsa ala · ulatus ligi 6 miljonit km2 · nimetatakse ka selvaks Loodustingimuste mõju pinnamoele: · kivimi...
Vihmametsad Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja troopilise piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende ...
Eragümnaasium Lõuna-Ameerika loomad geograafia referaat Juhendaja: Erki 2008 1 SISUKORD 1 SISUKORD..............................................................................................................................2 2 2. SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 3 LÕUNA-AMEERIKA LOOMAD...........................................................................................4 4 IMETAJAD..............................................................................................................................5 4.1 Jaaguar..............................................................................................................................5 Välimus................................................................................................................................
Valga Gümnaasium Brasiilia Referaat Janeli Nielson 11A Valga 2013 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldiselt.................................................................................................................................... 2 Valitsemine.......................................................................................................................... 3 Maavarad............................................................................................................................. 3 Ajalugu................................................................................................................................ 3 Sümboolika........................................................................................................................
Taimaa Üldandmed Pindala: 513 115 km2 Pealinn: Bangkok Rahvaarv: u 66 miljonit Rahvuslik koosseis: 75% taid, 14% hiinlased, 11% muud Rahaühik: baht Riigikeel: tai keel Religioonid: budistid 94,6%, muhameedlased 4,6%, kristlased 0,7% Naaberriigid: Laos, Malaisia, Kambodza, Birma/Myanmar Kliima ja loodus Tai Kuningriik asub Lõuna-Aasias, 6. ja 19. põhjalaiuse vahel. Enamus riigist on väga tihedalt asustatud. Eriti kõrge on rahvastikutihedus pealinna ümbruses Tai lahe ääres ja maa idaosas. Tais on troopiline kliima ja temperatuurid on vahemikus 19-38 kraadi. kuivaperioodil paistab päike praktiliselt koguaeg, keskmiselt on siis sooja +31, vesi meres on +28. üldselt võib Tai kliima jagada kolmeks hooajaks: kuuma hooaeg, vihma hooaeg ja selline vahepealne hooaeg ehk siis ei ole liiga kuum ega ka liiga külm. Loodus on võimas, võimalik näha unikaalseid karstistruktuure Krabi piirkonnas. Samuti on Tais ...
Brasiilia Küsimused lk 16 Riigi arengutaseme iseloomustamine 1 ja 2 Arengutaseme näitaja Brasiilia SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 8800 Sündimus %% 21 Suremus%% 6 Imikusuremus 27 Keskmine eluiga(N/M) 76/68 Kirjaoskus % 88,6 Hõive põllumajanduses% 8 Kuuluvus riikide rühma Uustööstusmaa Brasiilia on uustööstusmaade rühmas. Seda rühma iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on keskmiselt jõukamad riigid. (Tabel on koostatud 2007 aasta näitude põhjal) Küsimused lk 20 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1.Brasiilia kuulub MERCOSUR majandusorganisatsiooni. MERCOSUR on 1991 aastal loodud Lõuna-Ameerika ühisturg. 2.Brasiilia...
Metsade tähtsus INIMESELE: *kütte-ja ehitusmaterjal, *toit, *tooraine tööstusharudele, *hea puhkekohaks, *pakub tööd. LOODUSELE: *mets toodab orgaanilist ainet, *puhastab õhku, *reguleerib atmosfääri koostist, *vähendab errosiooniohtu. Mis on mets? On puudekogum, mille pindala, kõrgus ja tihedus ületavad teatud piiri. Milliste tegurite alusel metsi jaotati? Liigitatakse: kasvukoha, kliima, pinnamoe, mulla ja puistuomaduste alusel. Kõige metsarikkamad piirkonnad? Siberi taiga, Amazonase vihmametsad. Riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina. Ekvatoriaalne vihmamets suur aastane juurdekasv, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike ja raiutakse eelkõige väärispuude saamiseks. Niiske lähistroopika mets - aastane tootlikkus 15-20m3/ha, okaspuud, lehtpuud, väärispuud. Kuiva lähistroopika mets - madal tootlikkus, vähe säilinud, keskkonnakaitselne tähtsus. Parasvöötme lehtmets kasvavad väikesel territooriumil, aastane...
Tallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Sellest räägitakse aina rohkem ja rohkem, kuna praeguse inimkonna kiire tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Globaalne soojenemine on tõsine protsess, millel on vägagi tõsised tagajärjed. Gl...
Tootsi Lasteaed Põhikool Amazonase madalik Referaat Autor: Maris Ennusaar 8. klass Mai 2012 Kliima Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi s...
1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2 Geograafia 3 4 5 Ly Murd 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27 Sisukord 28 1. Sissejuhatus vihmametsadest............................................3 29 2. Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Po...
TROOPILINE VIHMAMETS Vihmametsast Vihmametsad moodustavad 5% meie planeedist. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Paiknemine Ekvatoriaalses kliimavöötmes Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Valgus Varjulembesed taimede osad sõnajalaliigid, alokaasia, väikesed palmid. Valgust vajavad taimed liaanid, epifüüdid. Ööloomad - ööahvid, leemurid, jaava soomusloomad, seepia. Kohastumused temperatuurile Kõrge õhuniiskus võimaldab osadel veeloomadel elada ka maapinnal ja kõrgetel puudel. Taime lehed on pealt poolt läikivad ja nahkjad. Taime lehed on alt poolt tuhmid, kaetud karvakestega või viltjad. Sümbioos Näitek...
KESKKONNAPROBLEEMID PRIMAARSEKTORIS Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Kestev põllumulla kurnamine kõrbestumine Metsade mahavõtmine kasvab CO2 hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad Karjamaade laiendamine ökosüsteemid hävivad, degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine Monokultuuride kasvata...
LõunaAmeerika Liisi Marks Anabell Kinkar Marian Kübar Merlin Miido RK3 Üldine info: Maailma suuruselt neljas manner LõunaAmeerikas asub 13 riiki, millest suurim on Brasiilia (8 456 510km2) ja väikseim riik on Suriname (161 470km2) Rahvaarv on umbes 343,3 mln Suurim linnSao Paulo, Brasiilia ja 15,1 mln elanikku Tihedaima asustusega riik on Ecuador, 41 inimest 1km2 kohta Suurim järv on Titicaca, Boliivia/Peruu, 8340km2 Pikim jõgiAmazonas, Brasiilia, 6516km Kõrgeim tippCerro Aconcagua, Argentiina, 6959m Madalaim koht on Valdesi poolsaar, Argentiina, 40m allpool merepinda 13 riiki Lõuna Ameerikas: Argentiina *Peruu Boliivia *Prantsuse Guajaana Brasiilia *Suriname Colombia *Tsiili Ecuador *Uruguay Guyana *Venezuela Paraguay Pealinn: Buenos Aires Rahvaarv: 34,6mln Rahaühik: Agentina peeso Riigikeel: hispaania Iseseis...
Essee Maa on 4,54 miljardit aastat vana, tänapäeva inimese rass aga umbes 200,000 aastat vana, mis ei ole maa vanusega võrreldes kuigi pikk aeg. Meie tehnoloogia on viimase saja aasta jooksul arenenud kiiremini kui kunagi varem, kuid mis hinnaga? Selle vähese ajaga oleme kahjustanud oma planeeti rohkem kui kõik põlvkonnad enne seda kokku pandult. Elu maal põhineb väga delikaatsel tasakaalul, ning meie oleme selle tasakaalust välja viinud ja meie planeet võib üsnagi varsti elamiskõlbmatuks muutuda, kui me oma elamisviisi ei muuda. Vähem kui 10,000 aastat tagasi leiutati põllumajandus, mis oli revolutsiooniliseks meie arengus, võimaldades toita suuri hulki inimesi. Kuid lõpuks avastas inimene ka taastumatud fossiilkütused, mille tekkeks kulus miljoneid aastaid, kui energia allikatena. Need kütused võimaldasid kasutusele võtta masinaid, mis teevad meie elu kergemaks ja mugavamaks...
Kontrolltöö Maailma Metsad 1)Mis tähtsus on metsadel? 2)Nimeta 3 suurima metsamaa pindalaga riiki maailmas ja Euroopas. 3)Kirjelda ekvatoriaalseid vihmametsi. 4)Miks vihmametsade pindala kahaneb? 5)Kirjelda parasvöötme okasmetsi. 6)Kuidas majandatakse okasmetsi? 7)Mis vahe on arengumaade ja arenenud riikide puiduekspordis? 8)Miks metsade pindala väheneb? Nimeta piirkondi, kus toimub kiire metsamaa pindala vähenemine. 9)Mis on säästev metsade majandamine? 1)Metsad on elupaigaks paljudele taime-ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli-ja paberitööstusele. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest ja loovad puhkamis võimalusi. 2)Maailmas: 1. Venemaa 2. Brasiilia 3. Kanada Euroopas: 1. Soome 2. Rootsi 3. Sloveenia 3)Ekvatoriaalsed vihmametsad on võrdlemisi suure pindalaga, väga suure aastase juurde kasvuga kuni 5...
EKVATORIAALNE VÖÖDE Ekvatoriaalne vihmamets ASEND JA KLIIMA. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Keskmine temperatuur on +25 kraadi. TAIMESTIK. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi. Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske. Vihmametsades on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal parasiittaimi, kes toituvad teistest taimedest ja saprofüüte ehk kõdutaimi, kes toituvad seente abil lagunevast orgaanilisest ainest. Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks. Kuna ekvatoriaalsetes vihmametsades on ka...
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Liis Haukka Raimond Valler Tallinn 2008 Anakonda (Eunectes murinus) Anakonda on suurim boalane. Ta on võimeline alistama isegi kaimankrokodilli. Oma mõõtmetele vaatamata pole tal aga suuri sansse võitluses oma suurima vaenlase inimesega. Anakondat võib kirjeldada boa suurema variandina. Tal on massiivne kehaehitus, saakloomad surmab ta kehakeerdudega kägistamise teel. Anakonda on võimeline alla neelama isegi suuri loomi. Oma suurele isule vaatamata võib ta pikka aega ka söömata olla. Eluviis Anakonda koduks on troopilised vihmametsad Amazonase jõgikonnas. Tema meelisbiotoopideks on aeglasevoolulised jõeharud ja käärud, soodid ning järved, soostunud madalikud. Maismaal raskepärane ja pikaldane anakonda ujub ning sukeldub oivaliselt ja võib kaua vee ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
