PRAKTILISED TOIMINGUD VÕLGADE SISSENÕUDMISEL JA VIIVISTE ARVESTAMISEL Lektor vandeadvokaat Annika Vait Tänane esineja Annika Vait on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis. Ta on läbinud õigusalase praktika mainekas Londoni advokaadibüroos Pinset & Masons. Hetkel töötab ta advokaadibüroos Glikman & Partnerid vandeadvokaadina ning tehingute valdkonna juhina. Moderaator Brit Peterson, koolitusfirma Addenda OÜ turundusjuht Veebiseminari kodukord Et näha slaide suuremalt, vajuta aknal suurendamise nupule ning näed ettekannet kogu ekraani ulatuses Paremaks kuulamiseks kasuta kõrvaklappe Heli valjemaks ja vaiksemaks saad muuta oma arvutist või kõrvaklappide juhtme küljes olevast konsoolist. Küsimuste esitamine PRAKTILISED TOIMINGUD
Meedia pidev kajastus antud teemal juhtis tähelepanu teatud õiguslikule ebaselgusele. Ebaselguse esile kerkimine meedias nõudis vastuseid ka nende andmiseks pädevatelt isikutelt. Paralleelselt uudistega Laiksoo juhtumi kohta, sai kuulda meediakanalitest ka tunnustatud õigusteadlaste sõnavõtte, kes andsid selgitusi ja oma hinnanguid õiguslikule olukorrale. Kahjunõude olemust ja probleeme selgitas meedias Riigikohtu nõunik Irene Kull.1 Vandeadvokaat Leon Glikman põhjendas omapoolses arvamusavalduses, et tema võtaks seadusest välja ,,erandliku asjaolud" mille olemasolu hetkel kehtiv seadus nõuab mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena. 2 Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter käis omapoolses sõnavõtus Laiksoo juhtumi varal välja idee moraalse kahju hüvitamisest, kus paika on pandud täpsed tariifid kindlate lähedaste hukkumise puhuks
Võibolla on siin tegemist kirjaoskamatu kommunikatsiooniga, aga avaldatud kujul saab sõnumit mõista ainult üht moodi: kambal oli täielik õigus inimene surnuks peksta, sest kamp kasutas hädakaitseks ühe mehe vastu surmavaid rusikahoope, mis on seadusega kooskõlas. (Tõsi, hiljem võeti see kaasus uuesti üles.) Eesti õiguskaitsesüsteemis on küsimus ka selles, keda protsessis peetakse nõrgemaks, kaitset vajavaks pooleks. Korduvalt on sellel teemal kirjutanud vandeadvokaat Leon Glikman, kusjuures tema kaitseks nii kahtlustatavat (süüdistatavat) kui ka ohvrit: "Seadused peavadki olema kaldu kahtlustatava kui nõrgema poole" ("Igikestev mure 15 / 20 põhiõiguste kaitstuse pärast." Eesti Päevaleht 05. 09. 2016). Ja teisal: "... riik peab võimalikuks inimesi süüdi mõista ka ebaausa menetluse tulemusel." Samas kirjutises edasi: "Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik on aga nii ebaaus, ebatõhus kui ka põhiõigusi eirav
annaabi.ee 
