cm turbakihti,suurem osa meie madalsoo siirdesoo ja rabamuldadest.2)anthrosols- tugevate inimjõu tunnustega mullad,linnamullad,karjäär-,deluviaal-,väga tugevasti kultuuristatud aiamullad. 3)leptosols-massiivse kivimi(graniit, paekivi, liivakivi) peal olevad mullad,kivim on maapinnale lähemal kui 30 cm,meil papealsed mullad,osad rähkmulladi.4)fluvisols-veekogude ja vooluvete otsesel mõjul tekkinud mullad,lammi-ja rannikmullad.5)gleysols-gleimullad,meil rähksed kuni leetjad,ka küllastunud ja küllastumata gleimullad.6)podzols-mullad kus esineb tugev leetumine,lõimiseks liiv ,meil leedmullad ja osa leetunud muldi.7)albeluvisols-mullad kus esineb valge või helehall väljauhtehorisont,mullad sageli tugevasti happelised,meil leetunud mullad,osa kahkjaid muldasid.8)luvisols-mullad kus esineb väljaleostumist ja saviosakeste ümberpaigutamist,mullas esineb väljaühtehorisont,puudub tugevasti happeline
siirdesoo- ja rabamuldadest). Anthrosols - tugevate inimmõju tunnustega mullad (linnamullad, karjäärimullad, deluviaalmullad, väga tugevasti kultuuristatud aiamullad). Leptosols - massiivse kivimi (graniit, paekivi, liivakivi jms.) peal olevad mullad, kivim on maapinnale lähemal kui 30 cm (meil paepealsed mullad, osa rähkmuldi). Fluvisols - veekogude ja vooluvete otsesel mõjul tekkinud mullad (lammi- ja rannikumullad). Gleysols - gleimullad (meil rähksed kuni leetjad, ka küllastunud ja küllastumata gleimullad. Leetunud- ja leede-gleimullad siia ei kuulu. Podzols - mullad kus esineb tugev leetumine, lõimiseks liiv (meil leedemullad ja osa leetunud muldi). Albeluvisols - mullad, kus esineb valge või helehall väljauhtehorisont, mullad sageli tugevasti happelised (meil leetunud mullad, osa kahkjaid muldasid). Luvisols - mullad kus esineb väljaleostumist ja saviosakeste ümberpaigutumist, mullas esineb
on välja kujunenud E'' horisont. a. gleistunud leedemullad Lg, L(k)g · ajutiselt kõrgele tõusvast põhjaveest liigniisked · profiil O-E-Bfg-Cg MKT kuivad samblikud, kanarbiku männikud IV-Vklass (kehvapoolsed metsad) gleistunud pohl, mustika Lg sinika mänd kuusk II-III klass a. Gleistunud sekundaarsed leedemullad Lsg · profiil O-E''-A'-E'-Bfg-Cg Gleimullad G FAO Gleysols 25,9% Eestimaast, 17,7% haritavast maast · kestvalt või pikka aega liigniisked (märjad mullad) · huumushorisont toorhuumuslik AO (AT) või turvas <30cm T · mullaprofiili alumine osa tugevasti gleistunud, näitab G või CG, savidel ja liivsavidel BG, CG või G. Veereziim vahelduv sinakas või sinakas hallil foonil roostepruune ja kollakaid laike. Lubjalembesed taimekooslused (lubikas, hirsstarna), Lääne-Eestis vähem karbonaatsel
-Bf-C, kusjuures endisest A-horisondist on välja kujunenud E?? horisont. a. gleistunud leedemullad Lg, L(k)g · ajutiselt kõrgele tõusvast põhjaveest liigniisked · profiil O-E-Bfg-Cg MKT - kuivad - samblikud, kanarbiku männikud IV-Vklass (kehvapoolsed metsad) gleistunud - pohl, mustika Lg - sinika mänd kuusk II-III klass a. Gleistunud sekundaarsed leedemullad Lsg · profiil O-E??-A?-E?-Bfg-Cg Gleimullad G FAO - Gleysols 25,9% Eestimaast, 17,7% haritavast maast · kestvalt või pikka aega liigniisked (märjad mullad) · huumushorisont toorhuumuslik AO (AT) või turvas <30cm T · mullaprofiili alumine osa tugevasti gleistunud, näitab G või CG, savidel ja liivsavidel BG, CG või G. Veereziim vahelduv - sinakas või sinakas hallil foonil roostepruune ja kollakaid laike. Lubjalembesed taimekooslused (lubikas,
annaabi.ee 
