Õlavööde Scapula- ABALUU-kolmnurkne margo sup., med., lat. ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA
art. atlantoaxialis lateralis'ed (2 – parem ja vasak ) – atlas'e facies articularis inferior’id + axis'e facies articularis superior’id d) teljed ja liikumine: 1. art. atlantooccipitalis frontaaltelg - anteflexio-retroflexio sagitalltelg - lateroflexio circumductio (2 telje ümber) 2. art. atlantoaxialis kogu art. atlantoaxialis’e ühine telg on vertikaaltelg - rotatio paremale ja vasakule ! 9. Art. humeri ! a) nimetada liigestuvad pinnad: cavitas glenoidalis (scapula) + caput humeri, tugevdab labrum glenoidale + lig. coracohumerale. b) nimeta selle liigese teljed, lisa igaühele liikumised tema ümber selles liigeses. frontaaltelg - ette ja taha, anteflexio-retroflexio sagitaaltelg - kaugendamine ja lähendamine, abduction-adduction vertikaaltelg - sisse ja väljapööre, pronatio-supinatio +circumductio (keraliiges) ! 10. Art. talocruralis ! a) mis luud selle moodustavad
- Moodustub rangluu extremitas acromialise ja acromioni vahel. - Lameliiges - Teljetu - Liigutused: abaluu ülespoole rotatsioon/allapoole rotatsioon Sidemed: lig. Acromioclaviculare (nõrk side, pakub vähe stabiilsust) lig. Coracoclaviculare (stabiilsuse kindlustaja) lig. coracoacromiale (moodustab õlaliigese katuse) Õlaliiges (art. Glenohumerale) - Moodustub abaluu cavitas glenoidalis ja caput humeri vahel - Abiaparaat labrum glenoidale (liigesõõnsuse mokk) - Keraliiges - Kolmeteljeline - Liigutused: siserotatsioon/välisrotatsioon; fleksioon/ekstensioon; abduktsioon/aduktsioon (horisontaalne abduktsioon/aduktsioon) Sidemed: lig. coracohumerale; lig. glenohumerale superius, medius ja inferius (tugevdavad liigeskapslit; lig. transversum humeri 7
Õlaliigese probleemid sealhulgas õlavalu, on kõige sagedamini esinevad skeleti- lihassüsteemi sümptomid. Erinevate uuringute alusel on õlavaevustega ortopeedi poole pöörduvate patsientide arv sageduselt teisel kohal seljavaevuste järel. Õlaliigese ehitusest tingituna, tekivad õlaliigeses vigastused kergesti: õlaliiges on inimkeha liikuvaim ning ebastabiilseim liiges; õlavarreluupea on suurem kui teda ümbritsev liigesõõnsus (gavitas glenoidalis). Et olla stabiilne, on õlaliiges ankurdatud liigespessa teda ümbritsevate lihaste, kõõluste ja liigessidemetega. Teatud õlaprobleemid tekivad pehmete kudede vigastusest, mis on tingitud kas õla üle- või alakoormusest. Esineb ka õla degeneratiivseid probleeme, mistõttu koed on kahjustatud ning ei funktsioneeri korrektselt. Õlavalu võib olla lokaalne või kiirguda teistest ümbritsevatest piirkondadest kas õlga või kätte. Sapipõie, maksa või
annaabi.ee 
