v°_2ls_3/v_2ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi. Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. Go: Leostunud gleimuld k°_2ls_340-80/v_2ls_3 Keskmiselt raudkivid, raske liivsavi, paksusega 40-80cm. Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. M'': Õhuke madalsoomuld. Turba tüsedus 50-100 cm. Profiil: T - G. t_360-80/ s Hästi lagunenud turvas paksusega 30-80cm Savi. K: Rähkmuld vls_3 Veeris,rakse liivsavi. v_2ls_3 Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. Ko(g): gleistumis tunnusega leostunud muld. v°_1ls_340/v_1ls_3 Nõrgalt raudkiviveeriseline, raske liivsavi paksusega 40cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi tüüpprofiil ja selle selgitus : Klg- Gleistunud leetjas muld. Kihisemine 60(50)-100cm. Profiil: A-El(g)-Bt(g)-C(g). Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne.
lõimisega horisont) Bt- tekstuurne sisseuhtehorisont (esineb EL all) Bw- metamorfne sisseuhtehorisont (esineb keemine pinnalt või algab 30-60cm ulatuses, rähkmullas, leostunud mullas) Bhs- huumusraua illuviaalne sisseuhtehorisont (pruun, kerge lõimisega muldades, nagu nõrk kivim, Ea horisondi all) C- lähtekivim (kust muld hakkab peale ning silmnähtavat elutegevust ei toimu) R- aluskivim, e paas G- gleihorisont g- gleistunud mulla horisont (g)- gleistumis tunnustega mulla horisont Kaardid mullakaardid väetistarbekaardid külvikorrakaardid aluspõhjakaardid boniteedikaardid Perspektiivboniteet kirjutatakse sulgude sisse. Peale maaparandustöid (lupjamine, kuivendus). Mulla määramine digitaalselt kaardilt: Massiivi nr Mulla nimi (nimed) Kuju, kas on kompaktne või mitte. (Põllu puhul teha harimissuund joonisena, pindala) Kivisus, kas on vaja kive koristada või mitte
4. Muldkatte koosseis 4.1 Muldade liigiline koosseis Uuritaval alal Tarvastu vallas on enamleevinumateks mullaliikideks haaritavatel aladell on gleistunud leetjad mullad, leostunud gleimullad ja leetjad mullad ( Joonis 7; Lisa1). Joonis 7. Muldade liigiline koosseis 4.2 Muldade lõimislik koostis Rohumaal tehtud sügavkaeves ülemises kihis oli kerge liivsavi ja alumises kihtides oli raskema lõimisega muld gleistumis tunnustega ( gleilaigud ja rostetäppid), mis on põhjustatud ajutise liigniiskuse pärast. Põllumaa sügavkaeves ülemine kiht oli ka kergema lõimisega ja allpool raskema lõimisega. Selline lõimise jaotumine on ilmselt tingitud ibe- ja saviosakeste ümberpaiknemisest. Metsa sügavkaeves pindmise kõdu kihti lõimiseks oli liiv. Järgmise horisondi lõimis oli kerge liivsavi ja allpool keskmse ja raskema lõimisega liivsavi.
annaabi.ee 
