mitmesugused soostunud ja küllastunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliikideks on kask, mänd või kuusk. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadelhappelise metsakõdu taimed. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed. Tarna kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Levinud küllastunud gleimullad, turvastunud glei ja küllastumata gleimulllad. Iseloomulik on kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb liiv. Puistutest domineerivad madalaboniteedilised sookaasikud. Alusmets hõre. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised. Kuivendamisega on võimalik puistute tootlikkust parandada. Angervaksa kasvukohatüüp – madalatel aladel, kus põhjavesi on maapinnale lähedal, kevadel ulatub maapinnale. Kujunevad glei või soostunud mullad, kus toorhuumuse horisont 10-30 cm. Mikroreljeef mätlik
Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Levinud Lääne-Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Lähtekivimiks on savil asuvad setteliivad. Põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale. Levinud küllastunud gleimullad G(o), turvastunud glei G1 ja küllastumata gleimulllad GI1. Iseloomulik on kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb puhas liiv. Puistutest domineerivad madalaboniteedilised sookaasikud IV-Va bon, mille koosseisus võib esineda mändi, soodsama veereziimiga aladel kask, kuusk, sanglepp. Tootlikkus on madal, 100 aasta vanuste okaspuupuistute tagavara ulatub vaid (100-160 m 3 /ha). Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Pärast kuivendamist võib boniteet tõusta III
setteliivad. Põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, leede-glei (LG) või leede turvastunud mullad Lähtekivim karbonaatne. Põhjavesi ulatub kevadel ja sügisel ulatub maapinnale. (LG1). mullaprofiili, mistõttu taimed on veega hästi Levinud küllastunud gleimullad G(o), turvastunud Kõige sagedamini esinevad karusambla männikud, varustatud, levivad gleistunud leetjad (KIg) või glei G1 ja küllastumata gleimulllad vähem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puistute gleistunud leostunud (Kog) mullad. GI1. Iseloomulik on kuni 30 cm toorhuumuse kiht, tootlikkus madal - IV bon. Kõdukiht puudub, huumushorisont tüse - 20-35 millele järgneb puhas liiv. Alusmets hõre või puudub, kasvavad pajud. cm. Viljaka mulla ja soodsa veereziimi tõttu Eesti Puistutest domineerivad madalaboniteedilised Alustaimestik liigivaene
annaabi.ee 
