ning kaitse, meresõjaaevastiku ja SARK-i süsteemi raamatukogud. Senised raamatukogutöötajad (eriti rahvaraamatukogudes) asendusid suurelt osalt riigitruude inimestega. 2. septembril 1940 loodi Eesti NSV Kirjastuskeskus, kelle pädevusse kuulus kogu kirjastustegevuse juhtimine ja kontrollimine, samuti kogu raamatuturu kontrollimine. 20. oktoobrist 1940 pärineb korraldus, millega kõik trükitooted, olenemata sellest, kes kirjastab, kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele Glavliti töötajate poolt. Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus (Glavlit) asutati 23 oktoobril 1940. Sellest ajast muutus kirjanduse tsenseerimine konkreetsemaks ja salajasemaks. Esimene Glavliti ülem oli Olga Lauristin. Kui palju raamatuid enne sõda hävitati, ei tea, lisanduvad ka sõjakahjud. On erinevaid arvamusi. Tartu Ülikooli Raamatukogu tolleagse juhataja Friedrich Puksoo arvates umbes 200 000 köidet.
Siis tabas raamatukogu liftirike, mis oluliselt raskendas raamatute kolimist. Sõstsikov aga kiirustas. 1947.a. septembrist on Kaja Noodlal masendav mälestus, kui ta sattus raamatute sajule peale. Raamatud langesid lehtede laperdades IV korruselt alla ja kukkusid põrandale, kuidas juhtus. Raamatukoguhoidjad korjasid sealt neid surnumatjate nägudega. Küsimusele vastati poolihääli, et spetsfondi juhataja tühjendab endale ruume.. Glavliti volinik andis aega ruumide vabastamiseks 15.oktoobrini, vastasel korral ähvardas raamatukogu sulgeda. Weltmanni ja ülikooli juhtkonna vahel muutusid suhted pingeliseks ja närviliseks. Raamatukogu ei saanud enam üliõpilaste hulgast abitööjõudu ega autotki. Glavliti volinik süüdistas raamatukogu juhti saamatuses töö organiseerimisel. Ruumid suudeti spetsfondi jaoks vabastada lõplikult alles detsembris 1947.a. Ära veeti umbes 150 000 raamatut.
ühiskondlike suhete kujundamisel. Nõukogude ajakirjanduse leninlikud põhiprintsiibid (6): Parteilisus partei suunas ja kontrollis ajakirjandust, iga konkreetne väljaanne oli mingi parteiorgani oma, töö planeeriti koos parteiorganiga. Uue väljaande asutamise otsustas vastav parteikomitee, rajoonilehest ülespoole NLKP KK. Ilmumisloa andis GLAVLIT e trükiasjade peavalitsus, mille viimane ametlik nimi oli Trükiste Riiklike ja Sõjalise Saladuste Kaitse Peavalitsus. Ilma glavliti ilmumisloata ei tohtinud trükki võtta ühtegi väljaannet! Nii oli kõige kõvema sõnaga riiklik julgeolekukomitee. Kõrge ideelisus lähtuda tuli marksismi-leninismi põhiseisukohtadest, partei poliitikast. Isegi ajaviiteks pakutav materjal pidi olema põhimaterjali toetav, mingil juhul ei tohtinud propageerida võõrast mõttelaadi. Ideelisus tähendas mitte üksi nn õigete ideede propageerimist, vaid kodanlike ideede ründamist ja nende ebaõigsuse tõestamist.
annaabi.ee 
