Stratigraafilin Väo kihistu Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistu 13122 e indeks O2vä. lubjakivi, detriitne lubjakivi, dolokivi (ehituslubjakivi). Stratigraafilin Türisalu, Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Türisalu, 13118 e indeks O1tr- Varangu ja Varangu ja Leetse kihistu glaukoniitlubjakivi lt. Leetse kihistu ja glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, aleuroliit ning savi. Stratigraafilin Ülgase, Tsitre, Kambriumi ladestu Furongi ladestiku Ülgase 13116 e indeks Kallavere ja Tsitre kihistute ning Furongi ja Alam- Ca3ül-O1kl. kihistu Ordoviitsiumi ladestike Kallavere kihistu
Lükati kihistu poolsaarel ei paljandu ent Põlluküla puuraugu andmetel on kihi paksus u 12 m. Lontova lademes samanimeline kihistu poolsaarel ei paljandu, küll aga mujal ümbruses on setendi paksuseks määratud 66 – 77 m. Kivimiliselt sisaldavad aleouriidikat savi ja liivakivi. Alamordoviitsiumist on esindatud Pakerordi( tumepruun argilliit), Varangu (kivimites sisaldub aleuroliit ja glaukoniit. Lade esineb nii kirde – ja loodekalda paljandites ), Latropi (glaukoniitlubjakivi), Volhovi (detriit – ja glaukoniitlubjakivi) ja Kunda (lubjakivi kukersiidiga) lademed. Keskordoviitsiumi esindavad Aseri lade (pruuniteralised raudooiididega lubjakivid), Lasnamäe lade (pruunikasshallid dolomiidid),Uhaku lade (hele – kuni rohekashall,savikas lubjakivi), Idavere lade (detriitjas lubjakivi) ja Jõhvi lade, mille esinemine on kaheldav. Pinnamood.Pinnakate.Arengulugu Pakri poolsaar kerkis Läänemere vetest juba Antsülusjärve regressioonil, mille
peajalgsete (nautiloidide) kivistisi sisaldavale lubjakivile. Idas on lademe ülaosas kuni 2 m paksune Napa kihistik. Klindi lääneosas on lade esindatud liiva ja kerogeeni (põlevkivi) sisaldava kuni 1,5 m paksuse liivalubjakivi lasundiga. Volhovi Glaukoniiti sisaldava lubjakiviga ja selle paksus suureneb Osmussaare 0,4–0,5 meetrilt 2,5 meetrini Narva lähistel. Toila glaukoniitlubjakivi on enamasti rohekashall, kuid klindi äärmises idaosas (Sillamäest idas) muutub see kirjuvärviliseks. Toila lubjakivi sisaldab kihiti massiliselt trilobiidi. Billingeni Põhja-Eesti klindil glaukoniiti sisaldava lubjakivi kuni 1,2 m paksuse lasundina (Päite kihistik). Päite lubjakivi on vanim lubjakivi Eesti aluspõhjas, kui mitte arvestada Hunnebergi lademe ülaosasolevat kümmekonna-sentimeetrist
-Põlevkivi? - Eesti põlevkivimaardla 22. Millisele ajalõigule on tüüpiline rõhk ja temperatuur. glaukoniitlubjakivi esinemine? 2. Suhteliselt pidev läbilõige, st. suur osa 10. Millal ja kelle poolt pandi alus 16. Kuidas määratakse geoloogias geoloogilisest ajast on esindatud kivimitega. Eesti aluspõhja stratigraafilisele absoluutset aega ja kuidas Kesk- Ordoviitsium , Toila kihistu, Volhovi ja 3. Pikk uurituse ajalugu (ligi 200 a
annaabi.ee 
