demokratiseerumist.Muutused majanduses: toetati eraettevõtlust, vähenes majanduse tsentraalne juhtumine, uuendati majanduslepinguid välisriikidega, suurenes riigi võlakoorem, talongide süsteem toiduainetele ja tarbekaupadele, võitlus korruptsiooni ja töödistsipliini rikkumisega.Hinnanguid Gorbatsovi võimuloleku kohta: loodetud majandusliku tõusu asemel süvenes kriis ja langes elanike elatustase, keskendumine glasnostile viis tasakaalust välja ühiskonnaelu teiste valdkondade ümberkorraldamise, laveerimine reformimeelsete ja vanameelsete vahel tekitas umbusalduse oma riigi inimeste hulgas,Nõukogude ühtset rahvast ei suudetud reaalselt tekitada, pigem teravnesid rahvustevahelised suhted, rõhutades vajadust säilitada sotsialism ja NSVL terviklikkus lükkas ta endast eemale kõige uuendusmeelsemad poliitikud.NSVL lagunemise sündmused:märts 1991-korraldati referendum. 3/4
(19.08.1991) *Et takistada liidulepingu allkirjastamist *M.Gorbatsov viibis puhkusel 9. Mis oli suveräänsusdeklaratsiooni põhimõte? *ENSV Ülemnõukogu vastuvõetud seadused on ülemuslikumad üleliidulistest seadustest *Asuda läbirääkimistele liidulepingu moodustamiseks 10.Mil moel aitas NL kokkuvarisemisele kaasa R.Reagani poliitika? *Reagani poliitika vähendas NL ressursse *Reagani välispoliitiline eesmärk oli lammutada kommunistlik süsteem 11. Mis pidi muutuma tänu glasnostile? *Võis avalikult rääkida ühiskonnas toimuvast *Võis avaldada ajaloolist tõde SÜNDMUSED KRONOLOOGILISES JÄRJEKORRAS 1. 1980.1981 - Poola solidaarsusliikumine, ametiühingu liikumine. Nõuti töölistele paremaid tingimusi. 2. 1986 - Perestroika algus. 3. 1987 - Fosforiidisõda 4. 23.aug 1987 - Hirvepargi miiting 5. 1.-2.aprill 1988 - Loomeliitude ühispleenum 6. 13.aprill 1988 - Rahvarinde asutamise idee väljakäimine 7. 11
Teiselt poolt see tähendas ka uue migrantide laine sissetoomist, sest kaevandused vajasid ka tööjõudu, mida Eestist endast leida ei olnud võimalik. Uute migrantide sissetoomine oleks tähendanud seda, et eesti ja venekeelse rahvastiku piir oleks nihkunud. Algasid protestid kaevanduse vastu. Protestid seisnesid: 1. Sõnavõtud (koosolekud), 2. Ajakirjanduses, 3. Poolt ja vastuväitlused televisioonis ja raadios. Miks said aset leida? Tänu glasnostile. Sõda toimus 1986-87 aastal. Kõige hoogsam just 87 aasta kevadel. Ka Eesti NSV juhtkonna tasemel taheti see lükata tulevikku, kui on olemas juba vastavad tehnoloogiad, mis kk niiväga ei kahjustaks. Samal ajal hoodustus ka teisitimõtlejate ehk dissidentide tegevus. Nende poolt rajati esimene poliitiline ühendus Eestis, mis kandis nimetust MRP-AEG (Molotov Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp). Eesmärgiks salaprotokollide avalikustamine ja nende hukkamõistmine
annaabi.ee 
