Missugused muudatused toimusid Nõukogude Liidus 1985-1991? 1985. aastal sai NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Nõukogude Liidu ummikseisust välja toomiseks alustas ta nn perestroikat st sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamist: majanduses hakati rakendama turumajanduse põhimõtteid muudatused poliitilises elus: a) vahetati välja partei juhtkond ja valitsus b) alustati avalikustamise ehk glasnostiga c) kehtestati presidentaalne valitsemiskord d) 1989 toimusid esimesed mitme kandidaadiga parlamendi val. e) hakkasid väljakujunema teised poliitilised parteid muudatused välispoliitikas: a) suhete parenemine Lääneriikidega
Seda 1989.aasta veebruariks. Nicaraguas lõpetati kodusõda 1988.aasta märtsis. 7 Tagajärjed Perestroika tagajärjel lagunes Nõukogude Liit, seda mitmetel sisepoliitilistel ja välispoliitilistel põhjustel. Gorbatsov keelas NL-il sekkuda teiste riikide sisepoliitikasse. NL kaotas võimu teiste riikide üle. Siseriiklikult oli tugevaim tagajärg majanduse allakäik. Riik oli kriisi äärepeal. Seoses glasnostiga tekkis inimestel julgus enda arvamust avaldada. Tekkisid erinevad rahvaliikumised. Rahvas hakkas mässama ja meelt avaldama. 8 Perestroika mõjud Eestile Eestis saavutas perestroika oma haripunkti 1987. aastal. Perestroikale kaasa aitamiseks alustati Eestis ühenduste loomist. 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus MRP-AEG. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp võitles selle eest, et
selles mõttes, et taheti anda kohalikele võimuorganitele suuremat kontrolli tööstuse üle. Kogu seda majanduse reformimist ja reorganiseerimist lootis Gorbatsov läbi viia ebareaalselt väikese ajavahemiku jooksul ja sai seega saatuslikuks. Samaaegselt majandusreformidega alustas Gorbatsov ka Nõukogude ühiskonna demokratiseerimist, uskudes, et kui demokraatia õigesti integreeritud saab, siis see vaid tugevdab sotsialismi. Kui alustati glasnostiga, siis usuti, et kui Nõukogude Liit oma mineviku suhtes ausam on, siis ka Nõukogude ühiskond on meelsamini valmis Gorbatsovi reformidega kaasa minema. Selline uskumine, et glasnosti kaudu suudetakse reziimi legitiimsust tugevdada aga oli vale. Paljud Nõukogude intellektuaalid hakkasid Nõukogude kommunismis kahtlema ja ajakirjanduse kaudu ka seda otseselt kritiseerima. Suurem sõna- ja meelsusvabadus ka julgustas mitmeid Nõukogude Vabariikides ja
vietkongideks. Ametlikult astus USA sõtta 1964a. Kardeti, et Moskva mõju alla läheb kogu Ida- Aasia. Sõda aga kujunes väga ulatuslikuks ja veriseks, just USA vägede poolt. Nii maailma kui ka nende oma avalikkus nõudis sõja lõpetamist. Ameeriklased lahkusid, ent sõjategevus kestis. Saigon alistus ning 1976a. Vietnami kaks poolt ühendati range kommunistliku reziimi alla. Külma sõja lõpp ja desarmeerimine 50-ndate teises pooles hakkasid pinged järele andma seoses glasnostiga NSVL-is. Viimane püüdis suhteid Läänega parandada. 1959. toimus Hrustsovi visiit USA-sse, mis parandas oluliselt kahe suurriigi suhteid. Maailmas otsustati alusatada desarmeerimist rahvusvaheliste lepingute kaudu. 60-ndatel otsustati piirata tuumakatsetusi ning hiljem ka tuumarelvade levikut (kes sees, kes väljas). 70-ndatel asuti piirama strateegilist relvastust. 1985. a. algas NSVL-is Gorbatsovi võimuletulekuga perestroika. Reagan ja Gorbatsov kirjutasid
annaabi.ee 
