Koolis korraldati väitlusi ja arutlusi. Koostati endale tekst, õpiti see pähe ja esitati avalikult klassile ja vanematele. Retoorikakool lõpetati 15-16 aastaselt. Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige vallutussõdadega. Rooma toodi orjadena paljudest eri rahvustest ja erisuguse kultuuritausta ning ühiskondliku positsiooniga inimesi, kõik nad kõik pidid alluma oma peremehele. Neid kasutati kõikides elu valdkondades alates õpetajatest kuni gladiaatoriteni. Omanik võis orjaga teha mis iganes soovis, ka vabaks lasta ja tappa. Vabaks laskmine ei olnud harv juhus, seda võis teha tasu eest, kuid ka heast südamest. Tavaliselt oli vabakslastu edaspidi oma senise isandaga seotud kliendina. Samas sai Rooma kodaniku ori vabakslaskmise läbi kohe ka ise Rooma kodanikuks. Nii mõnestki vabakslastust sai väga jõukas ja võimekas inimene. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika, mis oli varrukateta särk, mis tõmmati keskelt vööga kokku
raamatukagud ning seal peeti tihti ka kõnesid. Rooma suurim hipodroom oli Circus Maximus ('suur ring') ja suurim amfiteater Colosseum Orjandus Levis Lääne-Roomas, idaprovintsides tunduvalt vähem. Ehkki leiti, et vaba inimene teeb paremini tööd, siis on orja ikkagi odavam üleval pidada. Orje kasutati kõikides elu valdkondades alates õpetajatest (võrreldav tänapäeva lapsehoidja, õpetaja, ülikooli õppejõuga) kuni gladiaatoriteni (võitlesid omavahel, surm üpris kindel). Omanik võis orjaga teha, mida tahtis vabaks laskmisest tapmiseni. Vabaks laskmine ei olnud harv juhus, seda võis teha tasu eest, kuid ka heast südamest. Jumalad Roomlased võtsid üle kreeklaste jumalate panteoni, andes neile oma nimed. Kui kreeklastel olid kõige tähtsamad ja armastatumad jumalad Zeus, Athena, Appollon ja Demeter, siis Roomlased hindasid Jupiteri kõrval hoopis Marsi, Vestat ja Saturnust.
raamatukagud ning seal peeti tihti ka kõnesid. Rooma suurim hipodroom oli Circus Maximus (’suur ring’) ja suurim amfiteater Colosseum Orjandus Levis Lääne-Roomas, idaprovintsides tunduvalt vähem. Ehkki leiti, et vaba inimene teeb paremini tööd, siis on orja ikkagi odavam üleval pidada. Orje kasutati kõikides elu valdkondades alates õpetajatest (võrreldav tänapäeva lapsehoidja, õpetaja, ülikooli õppejõuga) kuni gladiaatoriteni (võitlesid omavahel, surm üpris kindel). Omanik võis orjaga teha, mida tahtis – vabaks laskmisest tapmiseni. Vabaks laskmine ei olnud harv juhus, seda võis teha tasu eest, kuid ka heast südamest. Jumalad Roomlased võtsid üle kreeklaste jumalate panteoni, andes neile oma nimed. Kui kreeklastel olid kõige tähtsamad ja armastatumad jumalad Zeus, Athena, Appollon ja Demeter, siis Roomlased hindasid Jupiteri kõrval hoopis Marsi, Vestat ja Saturnust.
Väeülemate abiga õnnestus Spartacusel mõne tunnipärast tapmine ja riisumine lõpetada. Juht kogus kõik kokku Nola foorumisse. Seal nõudis ta, viha silmis välkumas, oma meestelt sõnakuulekust ja talitsemist. Seejärel viis ta oma armee Nolast välja ning lasi neil laagrisse jääda. Spartacus veetis Nola juures üle kahe kuu, õpetades pidevalt oma sõdureid, kelle arv oli suurenenud kaheksa tuhandeni. Ühel päeval jõudis gladiaatoriteni Crixus, kes oli vahepeal vangis olnud, Spartacuseni kahe tuhande gladiaatoriga. Need jaotati kahe leegioni peale ära, millest ühte juhtis Enomaios ja teist Crixus. Spartacus kuulutati üksmeelsete heakskiiduhüüetega uuesti kogu armee kõrgeimaks juhiks. Kahe päeva pärast sai Spartacus teada, et tema poole liigub preetor Publius Varinius ning gladiaatorid otsustasid öösel neile vastu astuda. 13.PEATÜKK
annaabi.ee 
