voolavamaid vorme. Grasset kujutas oma plakatitel kõige enam levinud juugendlikku motiivi lustakas, pikk, sihvakas tüdruk, kelle pikad juuksed ja avarad rõivad voogavad fantaasiaküllastes vormides. Grasset` ideed vastasid rohkem uutele esteetilistele väärtustele kui Chéret omad ning said juugendplakati arengu alusteks. Eugène Grasset'I kujundatud plakatid Üheks tuntuimaks plakatikunstnikuks oli veel Alphonse Mucha, kes saavutas üleöö kuulsuse plakatiga "Gismonda" Sarah Bernhardtile. Tema plakatitel näeb tavaliselt täissuuruses naisi. Mucha kasutas kahvatuid värve ning arvukalt detaile, mis eeldavad plakatite tähelepanelikumat vaatamist Alphonse Mucha ,,Gismonda" 5. Austria Arhitektide juugendlikud ehitised. Kirjelda neid. Juugendi rakendajaks arhitektuuris oli Otto Wagner (1841 1918). Wagner alustas historitsistlikus stiilis ehitistega laenates elemente renessansist, barokist, rokokoost ja isegi Louis XVI stiilist
kasvamisest, elujõust, noorusest selle pärast iseloomustab juugendit dünaamilisus. Looklevaid ja kõverjooni eelistati sirgjoontele. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas kauneid keerulisi ornamente. Stiili nimetus ,,juugend" on eesti keelde jõudnud saksa keelest (pr. keeles art nouveau) Kõige täielikuma väljenduse leidis juugend graafikas. Tuntuimaks plakatikunstnikuks li Alphonse Mucha, kes saavutas kuulsuse üleöö teosega ,,Gismonda". Tema plakatitel on enamasti täissuuruses naised. Juugendtähed püüavad vältida sirgjooni. Jooned moodustasid õrnu kurve ja lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Juugend oli viimane kõike haarav kunstistiil. Pildid ja kujud ruumis pidid seostuma sisekujundusega. Maal ei tohtinud olla ruumiline (,,auk seinas"), kõik mõjuvad tasapinnalisena. Juugendis kasutatavad värvid on ebatavalised ja arvestavad pigem sisekujundust, kui looduses esinevaid värve. Baltikumi ilmus juugend 1890
Kunstikoolis ja saatis ta hiljem ka Pariisi. Seal jätkas ta oma õpinguid Julian`i Akadeemias, ta tegutses ka Jules Lefebvre`i ja Jean-Paul Laurens`i stuudiotes. Kui krahv Muchat enam ei toetanud, teenis kunstnik raha tehes illustratsioone ajakirjadele ja reklaamidele ning õppis lühiajaliselt Colarossi Akadeemias. 1984. aastal oli Muchal näitus Salon des Artistes Français`s, mille eest ta võitis ka aumedali. Samal aastal tegi ta oma Gismonda plakati Theatre de la Renaissance`ile Pariisis, millega ta murdis välja illustraatorite anonüümsest maailmast ja tõusis tuntud plakatidisainerite hulka. Plakat oli mõeldud Sarah Bernhardtile, kes mängis reklaamitavas etenduses pearolli ja oli ka teatri juhataja. Inspiratsiooni sai kunstnik Byzantine`i mosaiikidest ja kujutas elusuurusel plakatil Bernhardti suurejoonelise ja uhke kujuna, mis mõjus Pariisis seintel üllatavana. Teos
vorme. Grasset kujutas oma plakatitel kõige enam levinud juugendlikku motiivi malbe, sihvakas tüdruk, kelle pikad juuksed ja avarad rõivad voogavad fantaasiaküllastes vormides. Grasset` ideed vastasid rohkem uutele esteetilistele väärtustele kui Chéret omad ning said juugendplakati arengu alusteks. Alphonse Mucha Oli üks tuntumaid juugendstiili plakatikunstnikke. Saavutas üleöö kuulsuse plakatiga "Gismonda" (1895) Sarah Bernhardtile. Tema plakatitel on täisfiguurid, keerukas ornamentika, arvukalt detaile. Mucha kasutas mitmekesiseid mahedaid värvikombinatsioone, oli suurepärane kolorist. Mucha sulatas edukalt ühte suurt hulka erinevaid dekoratsiooni al ikaid tsehhi rahvakunsti motiivid, jaapani puulõiked, araabia ja mauri dekoratiivsed elemendid, bütsantsi mosaiigid, romaani ja kelti mustrid, juudi kirjatähed jne.
annaabi.ee 
