72. *Süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt phjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam phjavee tase ja all vettpidav kiht. siin surveline põhjavesi. 73. Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.). Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb põhjaveehorisontideks, mis eraldatakse välja gineesi ehk tekke järgi: 74. *tehnogeensete setete põhjaveekiht - lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev, filtratsioonimooduli omadused erinevad, pinnase omadused väga erisugused - betoonist killustikuni, vesi paikneb ja käitub etteaimamatult, seotud palju prügilatega, joogiks ei kasutata. 75. *soosetete põhjaveekiht - seotud rabade, madalsoodega, harvem lammisooga. Toitub sademetest või
horisontaalselt, siin asub vabapinnaline pv. süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt phjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam phjavee tase ja all vettpidav kiht. siin surveline pv. *(2) Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb pvhorisontideks, mis eraldatakse välja gineesi ehk tekke järgi: tehnogeensete setete pvkiht- lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev, filtratsioonimooduli omadused erinevad, pinnase omadused väga erisugused - betoonist killustikuni, vesi paikneb ja käitub etteaimamatult, seotud palju prügilatega, joogiks ei kasutata. soosetete pvkiht- seotud rabade, madalsoodega, harvem lammisooga. Toitub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee
Aluskorra geoloogilist kirjeldust tehakse alati vanematest kihtidest nooremate suunas. Hüdrogeoloogilist kirjeldust tehakse ülevalt allapoole. Kirjeldustes peaks piirduma kvaternaari kihi ja ülemise survelise põhjaveekihiga, sest mida allapole, seda suurem on viga. Kihtide hierarhia hüdrogeoloogias: põhjavee kompleks koosneb põhjavee horisontidest. Põhjavee kiht=põhjavee horisont. Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb põhjaveehorisontideks, mis eraldatakse välja gineesi ehk tekke järgi: 1) Tehnogeensete setete põhjaveekiht- lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev, filtratsioonimooduli omadused erinevad, pinnase omadused väga erisugused- betoonist killustikuni, käitub etteaimamatult, vesi paikneb etteaimamatult, seotud palju prügilatega, joogiks ei kasutata. 2) Soosetete põhjaveekiht- seotud rabade ja madalsoodega, harvem lammisooga. Toi-