vahest, kui ,,Talupoeg Brueghel" et eristada teda teistest Bruegheli dünastia isikutest. Alates 1559 aastast kaotas ta "h" oma nimest ja allkirjastas oma maalid Bruegel-i nimele. Sündis Breugel-is lähedal Breda linnale (Hollandis). On ka andmeid, kus väidetakse, et ta sündis Bredas. Ta oli Coecke van Aelst õpilane, kelle tütre Mayken-iga ta hiljem abiellus. Ta elas mõnda aega Prantsusmaal ja Itaalias, hiljem läks ta Antwerpi, kus 1551 aastal teda aksepteeriti kui meistrit, kunstnike gildis. Mõnda aega hiljem kolis ta Itaaliasse ja tuli tagasi Antwerp-i enne Brüsselisse jäämist 10 aastat hiljem. Ta sai hüüdnime ,,Talupoeg Bruegel" või ,,Bruegel-talupoeg" sellepärast, et ta riietus talupojaks, et sulanduda sisse pulmades ja muudel üritustel, saades seeläbi inspiratsiooni ja autentseid detaile oma zanri maalides. Ta suri Brüsselis 9. Septembril 1569 ja maeti Kapellekerkis. Ta oli Pieter Brueghel Noorema ja Jan Brueghel Vanema isa. Mõlemast said
kunstnikust ja puunikerdajast isale, Clawes van der Sittowle, ning soomerootslasest emale, Margarethe Molnerile. Algselt oma isa käe all õppinud, läks Sittow aastal 1484 Bruggesse Hans Memlingi juurde õppima, kes oli ka nimekas kunstnik. Aastatel 1492- 1504 töötas Sittow Kastiilia kuninganna Isabel I õukonnas ja Burgundia hertsogi Philipp Ilusa teenistuses. Aastal 1505 maalis ta portree Inglismaa kuninga Henry VII-st, pärast mida ta kolis tagasi Eestisse, kus asus Kanuti gildis tööle. Hiljem kutsuti ta Kopenhaagenisse maalima Taani kuningat Christian II. Pärast seda töötas ta veel mitmetes erinevates õukondades kuni ta naases aastal 1517 Tallinnasse lõplikult. Kui Sittow aastal 1525 suri, maeti ta väidetavalt Niguliste kirikusse. Michel Sittow peamine kunst oli erinevad portreed kuid ta maalis ka inimesi terves ehituses. Omal ajal hinnatud realismiga võitis ta nii mõnegi aadliku südame. Õlimaal
14. sajandil. Tartu Suurgildi põhikiri, millest katkendi toome, oli kirjas juba enne 1387.a. 1. Kes meie gildi vend on, ei tohi kuuluda ühtegi teise gildisse, ( trahviks vastasel korral ) viis marka. 2. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kaebust tõstab ja ette paneb kedagi, kes olla halva kuulsusega, gildist välja heita, see peab trahvi maksma viis marka, sellest ei jäeta ühtki penni maha ja peale selle ei tohi ta enam gildis olla.. 3. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kedagi kodanikku võikodaniku last või kedagi, kel kodanikuraha on, külla kutsub, see maksab trahvi 3 ööri pennides. 4. Tahab aadlik, kes oma isandale vande andnud, meie gildisse astuda, meie gildi vennaks saada, teda ei tohimeie vastu võtta. 5. On keegi meie gildi vend ja tahab peale selle olla pambukaupmees või pidada mingit
tehtud ja minu lapsepõlvest saati minuga kaasas käinud. Reti Saksa teoseid olen ma pisikesest peale vaadanud, olles selleks kas ,,Hingelinnu" raamatu illustratsioonid või ema tööjuures Põlenud galeriis käies. Selle pildi taga on midagi nukrat, midagi sooja ja midagi salapärast. Kui ma vanasti Katariina gildis iga päev käisin, et lapikojas, kübarakojas, nahakojas, ehtekojas, klaasikojas ja savikojas laulda ja kunstnike rõõmustada, öeldi mulle tihtipeale, et väikeses minus oli midagi sarnast, mis Reti Saksa joonistatud tüdrukutes. KOKKUVÕTTEKS Näitus oli huvitav, oli võimalik näha erinevaid tehnikaid ja paljude kunstnike erinevaid teoseid.
Ungern-Sternberg "Lõhestatud", "Paul" jt Baltimaade saksakeelne teater; Harrastusteatrites klassika, modernsed teosed, naturalism; Keyserlingi näidendid Saksamaal; Saksa teater Riias, juht Grussendort. Esimesed baltisaksa draamad: Lilienfeld "Uusaastasoov" (1758), Lenz "Haavatud peigmees" (1766) ja "Koduõpetaja" (1774); Klingeri näidendi "Torm ja tung" nimest kirjandusepohhi nimetus; Kotzebue asutas Tallinnas 1784 harrastusteatri, esimene etendus Kanuti gildis "Igal narril oma müts"; 1789 "Isalik ootus" eesti keel esimest korda laval; Lenz näitekirjanik, viljeles ka muid zanre. Balti romantism ja eesti rahvapärimus; Teemad: igatsus, üksildus, loodus, muistendid; eesti pärimust koondati ("Kalevipoeg" jäädvustas eestlaste ajaloo kindlamalt kui taotluslikud ajalooallikad, kuna väljamõeldis oli selle loomulik keskkond; "Estnische Sagen" "Koit ja Hämarik", "Keelte keetmine" jm),
*Mis kirjakeelde tõlkida? -Mitu kirjakeelt *1686 ilmus Vastne Testament -Uus Testament Lõuna-Eesti kirjakeeles -Tõlkijad A. ja A. Virginius -Isa ja poeg -Ilmus 400 eksemplari -Käsikirjad, mitte raamat Vana hea Rootsi aeg müüt või tegelikkus Müüt: *Vilja väljavedu Rootsi eestlased näljas Suure Nälja ajal 1698, ei tehtud midagi kergendamiseks, rahvaarv langes *Ei tohtinud olla tsunftides (Oleviste gildis), järelikult ei saanud müüa käsitööd, Kanuti gild suleti *Keelati vana maausk, nõiaprotsessid, luterluse ainuvalitsus *Rõhutati sunnismaisust - Clas Totti, koormised, pärisorjus Tegelikkus: *Haridus arenes, talupoegade koolid, ülikool, eestikeelne kirjandus, grammatika *Osad talupojad riigistati, reduktsioon, ei ole omavolitsemist riigitalupoegadega (vakuraamat, kaebeõigus, maade mõõtmine ja hindamine) *Eestikeelne jumalateenistus (?) - osalt ei ole hea Põhjasõda
Gildidel olid omad määrused ja eeskirjad, mis olid siduvad ja täitmiseks kõikidele gildi liikmetele. Reeglid deklareerisid kuidas midagi teha ja panid paika ka (tarbijasõbralikud) turuhinnad (`consumer-friendly'). Toodetud kaupade suhtes kohaldati ranget kvaliteedikontrolli. Gildi reeglid tagasid, et: 1) meistrite tasud olid nende staatusele vastavad, 2) hoolitseti selle gildi vaesemate liikmete eest, sealhulgas gildi liikmete leskede ja orbude, 3)gildi reeglid nägid ette ka gildis liikmelisuse, õpipoiste ja sellide koolituse nõuded. (Ametiredel oli määratletud rangete alluvussuhetega vastavalt professionaalsusele õpipoiss-sell-meister. Naiste rolliks oli olla ainult nn assistendi rollis. Õpipoisiks võeti peale mõnda nädalat proovimist, lisaks maksid õpipoisi vanemad ka meistrile nn toidu- ja majutuseraha. Õpipoiste puhul oli tavaline ka meistri või sellipoolne kehalise karistuse praktika, et tagada nn sõnakuulekus ja austus gildi vastu
annaabi.ee 
