müürsepad teevad palju ülearuseid liigutusi. Tulemusena vähendas ta liigutuste arvu; · Ehituse töövõtja; · Ameerika juhtimise inener. Juhtimiskonsultant. Lillian Moller Gilbreth · Psühholoog. Esimene tööstuspsühholoogia alal; · Filosoofia doktor; · Esimene naine juhtimisvaldkonnas. Andis olulise panuse inimressursside juhtimise arendamisse. Juhtimise spetsialist; · Juhtimise professor Purdue Ülikoolis; · Lillian Gilbrethi tunti kui juhtimise esileedit. Koduelu juhtimine nagu är i Abielupaar Gilbrethidel oli 12 last. Oma koduelu juhtisid nad ka nagu äri. Lastel olid oma tööd, eelarved ja kontrollsüsteem. Gilbrethide töö lihtsustamise p õhimõtted · Abielupaar Frank ja Lilian Gilbreth töötasid töö lihtsustamise kallal. Nad uurisid aja kasutust ja liigutuste tehnikat , et parandada töökohtade efektiivsust. ·
sajandi algus Tõelise huvi tööinimeste vastu äratas sajandivahetusel USA insener Frederick W. Taylor, keda nimetatakse "teadusliku juhtimise isaks". Insenerina pühendus ta põhiliselt tootmise ratsionaliseerimisele, et seeläbi saavutada kõrgemat tööviljakust. Inimest käsitleti siiski endiselt kui töövahendit (kui on olemas parim masin, siis peab olema ka parim viis, kuidas sellel töötada). Taylori peamine töö "Teadusliku juhtimise printsiibid" avaldati 1911. aastal. Lillian Gilbrethi 1914. aastal ilmunud "Juhtimispsühholoogia" järgis Taylori seisukohti, kuid pearõhk oli suunatud inimestele. Seejärel moodustati Rahvuslik Personali Assotsiatsioon, mis 1923. aastal muudeti Ameerika Juhtide Assotsiatsiooniks. Pühenduti inimtegurile nii tootmises kui äritegevuses. Sel perioodil uuris Whiting Williams töölisi, ise nende kõrval töötades. Teos "Mida mõtleb tööline" ilmus 1920. Teaduslikud uurimused 20. sajandi keskpaigani
mõlema käega ja kahe noaga korraga ning sai 44 sekundit ajasäästu, ent sisselõigete plaasterdamisele kulus 2 minutit. See ajakaotus tegi talle rohkem meelehärmi kui sisselõiked. Peale Franki surma (1924) jätkas Lillian tema tööd ja sai juhtimise professoriks Purdue Universitys. Tema uurimistöö teema oli "Julgustamise psühholoogia" (,,The Psychology of Encouragement"), mis hiljem avaldati raamatuna. Lillian muretses rohkem töötajate heaolu pärast kui teised sel ajal. Lillian Gilbrethi tunti kui juhtimise esileedit kuni tema surmani 1972 aastal. HENRI LAURENCE GANTT (18611919) Henri L. Gantt uuris töö parema korraldamise võimalusi. Gantt on saanud teaduslikus juhtimises tuntuks ennekõike oma kahe teljega tabeliga Gantti kaart millest ühel teljel näidatakse tööd ja teisel töö tegemiseks planeeritavat aega.muretses alluvate heaolu pärast. Ta rõhutas, et · oluline on tasakaal kasumi ja ühiskonna heaolu vahel.
annaabi.ee 
