Tänapäeval on 30 riigis elektritootmisel käigus 439 tuumareaktorit koguvõimsusega 372 gigavatti. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse 16 % kogu maailma elektrist ja selline osakaal on püsinud juba paar aastakümmet. Näiteks, 2006. aastal toodeti üle 2600 miljardi kilovatti tunnis. Sama suur kogus elektrienergiat toodeti tuumaenergeetika sünni ajal 1960. aastal kõikidest muudest allikatest kokku ning see ületab enam kui kolmekordselt suurriikide Saksamaa või Prantsusmaa kogu elektritoodangu. .Riigiti erineb nii tuumareaktorite arv kui nende toodetud tuumaelektri osa laiades
juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. Esimene, mis oli tööstusliku võimsusega oli Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis. 2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs arvuga 104, järgmisena Prantsusmaa arvuga 58, Jaapan arvuga 50ja Venemaa arvuga 32 reaktorit. Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavatti. Tuumaelektrijaamade eelisteks on see, et tekib vähe tahkeid jääkaineid, kulub vähe kütust ja ei pruugi saastada õhku. Jaamadega kaasnevad ka ohud. Suurtemateks ohtudeks on jääkained, mis on radioaktiivsed ja mis lagunevad pikkade aastate vältel. Sõja olukorras on tuumaelektrijaamad suureks sihtmärgiks just selle hävimise tagajärjel tekkiva katastroofi tõttu. Süürias ehitatud Al Kibari tuumareaktor, hävitati 2007. aastal Iisraelist Süüriale korraldatud õhurünnaku käigus
8 Joonis 1. Hüdroelektrijaama tööpõhimõte. 1.8. Laineteenergia Loodete energia kõrval on lainete energia kasutamine uus ja kiiresti arenev suund. Ookeanide ja merede pinnal levivad peaaegu alati lained, mis kannavad hiigelsuurt energiakogust, mille nad on saanud tuulelt. Lainetes peituva energia üldkoguseks on hinnatud 2700 gigavatti ning sellest praktiliselt kasutatavaks 500 gigavatti. Iga üksiku lainega edasikantav energia ehk võimsus sõltub väga tugevasti laine kõrgusest, olles võrdeline selle ruuduga. Näiteks meetri kõrgune laine kannab 4 kilovatti energiat iga lainefrondi meetri kohta, aga 10 meetri kõrgune laine juba 400 kilovatti meetri kohta. Lainete energia kättesaamiseks tuleks nende teele asetada mingi takistus, mis vee survel hakkaks liikuma ja liikumine antakse edasi elektrigeneraatorile
Kontrollis võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata , kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab tema ühest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem kui teisest otsast. Välgu voolutugevus ja võimsus on imposantsed, kuid inimese poolt järele tehtavad. Voolutugevus jääb tavaliselt 100 kiloampri piiridesse ja saavutab väga harva 200 kA. 1000 megavolti ja 100 kA teeb võimsuseks 100 gigavatti, mis ületab küll paljukordselt maalima suurimat elektrijaama(Kolme Kuristiku Tamm Hiinas: 18, 2 GW), kuid jääb pea tuhat korda alla Michigani ülikooli 40 000- gigavatisele HURCULES- laserile. Paradoksi seletab kestus. Välk kestab vaid kümnendiksekundit ja tema koguenergia jääb tavaliselt alla megavatt- tunni, HERCULES-laseri välge aga kestab kõigest kolm korda kümme astmes miinus neliteist sekundit ja hiigelvõimsusele vaatamata on koguenergia väiksem kui fotoaparaadi välklambi
laiendamist, kuigi selle suhteline osakaal kahaneb. Keskkonnakaitse kaalutlustel soovib Hiina kivisöe arvel anda suuremat kaalu nafta, gaasi, taastuvate energiaressursside ja aatomienergia tarbimisele. Hiina on viimaste aastate jooksul sulgenud 30 000 kivisöekaevandust, seda nii puuduliku ohutuse tõttu kui ka ületootmise vältimiseks. Hiinal endal on märkimisväärsed hüdroenergiaressursid: tuntuimaks näiteks Kolme Kuru Tamm, mis täisvõimsusel toodab 22,5 gigavatti. Üha suuremat rõhku pannakse taastuvenergia kasutamisele ja energiasäästule retoorika, mida kasutatakse ära ka ÜRO kliimaläbirääkimiste raames, kuid mis praktikas ei ole veel otsest väljundit leidnud. Aatomielektrienergia osakaal peaks 2000.a 1% tasemelt kasvama 5%-le 2030. a. Kuigi Hiina kuulub ka ise maailma suurimate naftatootjate hulka, on sisseveetavate naftatoodete kogus alates 1993. aastast ületanud väljaveetavate oma. 2010. aastal
annaabi.ee 
