Orkestri töö oli muidugi meisterlik ja lavapealne tegevus sellele alla ei jäänud. Kõrva poolt kergesti eristatav oli klavessiin, mille kõla on heas mõttes eripärane. “Rinaldo” jooksul tuli ette hulgaliselt aariaid, millega Estonia näitetrupp suurepäraselt hakkama sai. Palal polnud negatiivseid külgi. Kõik kanti ettevalmistatult ette. Veidi ootamatu oli see, et mehe osa täitis naine, aga ju oli nii parem. Lavakujunduses oli kasutatud gigantseid malelaudu märkimaks sõda ja selle strateegilisust. Kostüümid käisid tollase aja ja oluga kaasas. Üldplaanis jäin kõigega rahule. Näitlejate töö oli usutav ja hea, millegi katastroofilisega keegi hakkama ei saanud, orkester oli tasemel, lavakujundus, kostüümid, eriefektid olid paigas, seega olen õnnelik, et läksin seda kuulama ja kõik sujus. Kuna varasem kogemus ooperiga on kesine ning
kiviviske kaugusel. Kui praegusel hetkel elab Tallinnas rohkem Vürstiriigist inimesi, kui eestlasi. Siis tekib kananahk peale, mõeldes, mis toimub paarikümne aasta pärast, kui Eesti on venelaste poolt vallutatud ja eestlased on kaotanud on vabaduse. Eestlastele, kui vabale rahvale on vabadus väga erineva tähendusega. Vabadus on ikka südames, mitte betoonis, mida Eesti riigipead millegipärast ei mõista. Gigantseid monumente ehitavad ikka ebakindlad ning orjarahvad. Vabadus peab olema tundes ja teadmises, mille saame emapiimaga, vanaisa juttudest ja kooliraamatutest. Monumente püstitatakse ikka juba lahkunutele. Minu arvates on EV rahvusriik, mis loodi 1918.aastal selleks, et garanteerida siin rahvusele iseolemine ja igale eestlasele vabadus sõltumata tema haridustasemest, soost või vanusest. Rõhutaks
Kartus, et Austria võib asuda revansipoliitika teele, oli siiski põhjendatud. 1871. aasta oktoobris sai aga Austria-Ungari välisministriks ungarlane Gyula Andràssy, kes pidas peavaenlaseks slaavlasi, eriti Suur-Serbia liikumist, ja Balkanile tungivat Venemaad. Uus välisminister taotles koostööd Saksamaaga, pidades silmas liitu Venemaa vastu. Bismarck suhtus tsaaririiki vaenulikult, kuid samal ajal ta ka kartis Venemaad. Ta oskas arvestada Venemaa gigantseid mõõtmeid, suuri inimhulki ja majanduslikke ressursse ning karmi kliimat. Tagantjärele tarkusena jääb kõlama Bismarcki hoiatus, et Saksamaa peab hoiduma sõjast kahel rindel, üheaegselt läänes Prantsusmaa ja idas Venemaa vastu. Venemaa omalt poolt pelgas Saksamaa ja Austria-Ungari liitu, millises osas oli parimaks lahenduseks selles liidus osalemine. Nii kerkiski päevakorda Bismarcki kavandatud Kolme keisri liidu idee.
instrumenti, mida marksistlikud-sotsialistlikud organisatsioonid meisterlikult kasutavad. Ma veendusin juba ammu, et selle relva õige kasutamine on tõeline kunst ja et kodanlikud parteid ei oska peaaegu üldse seda relva kasutada. Ainult kristlik-sotsiaalne liikumine, eriti Lüegeri ajal, oskas veel mõningase virtuooslikkusega kasutada propagandavahendeid, millega olidki tagatud tema mõningad edu-sammud. Kuid alles Maailmasõja ajal sai mulle täiesti selgeks, milliseid gigantseid tulemusi võib anda õigesti seatud propa-ganda. Kahjuks tuli ka siin õppida asja tundma vastaspoole tegevuse näiteil, kuna Saksamaa töö selles vallas oli enam kui tagasihoidlik. Meil puudus peaaegu täielikult mingisugunegi valgustustöö. See torkas igale sõdurile otse silma. Minule oli see vaid veel üheks põhjuseks sügavamalt propagandaküsimuste üle järele mõelda. Vaba aega mõtlemiseks oli tihti enam kui küllalt. Vastane andis aga igal sammul meile praktilisi õppetunde.
annaabi.ee 
