9-pallises skaalas on lumiseende nakatumist hinnatud 2,8 Haiguskindlus: palliga. Taimik taastub lumiseene kahjustusest hästi. Peale kahte talvitumist säilib sobivas kasvukohas 70-90% Talvekindlus: taimedest. Kestvus: 4-5 aastat. Valge ristik Valge ristik ( Trifolium repens L. ) ,,TOOMA" Aretajad Mart Jaagus, Valve Smoljakova, Evald Raudsepp, sordilehte kantud 1990. aastal. Sordi tunnused: Var. Giganteum x var. Typicum Majanduslikud Talvekindlus hea, mõnevõrra nõrgem kui sordil ,,Jõgeva omadused: 4", kuid samas püsivam. Talub paremini kasvatamist segus kõrreliste heintaimedega kui sort ,,Jõgeva 4" ja heinasaak soomuldadel 2 korda ja seemnesaak 13,8% suurem kui sordil ,,Jõgeva 4". Vastupidavuse poolest ristikuvähile ei esinenud Haiguskindlus: kahe sordi vahel olulisi erinevusi.
Põhja-Ameerikas. seedermänd (Pinus cembra ssp. sibirica); Korea kg/m3. seedermänd (Pinus koraiensis); Puidu trahheiidides on Ranniksekvoia (Sequoia sempervirens); koobaspoorid. Vaigukäike Hiidsekvoia e mammutipuu (Sequoiadendron üldiselt pole. giganteum); Sugukonna 20 Puit on lülipuiduline, lõhnab perekonda eeterlike õlide tõttu, vähese kasvavad nii põhja- vaiguga. kui lõunapoolkeradel. Puit on pruunilülipuiduga, pehme, kuid tugev ja sitke, Põhjapoolkeral
Murumuna spooritolmu on sajandeid rahvameditsiinis kasutatud lahtiste haavade puhul vere sulgemiseks ja kõhulahtisuse vastu nii inimestel kui koduloomade, eriti vasikatel. Kuigi murumuna farmakoloogiline toime pole otseselt tõestamist leidnud, on teda hilisemal ajal katseliselt kasutatud veterinaarias. Rootsis pandi leiget vett koos murumunaga kõrva kõrvavalu puhul. Astma vastu on kasutatud murumuna ja viina leotist. Hiinas tarvitatakse hiidmurumuna Lycoperdon giganteum spooritolmu mee ja veega segatult ravimina kurguvalu, palaviku ja kopsuhaiguste puhul. Veel rahvauskumusi seentest ja milleks seeni veel kasutada saab Seentega saab lõngu värvida. See käib nii, et korjad seened, kuivatad ja keedad nendest värvitõmmise. Püsiva värvi saamiseks peab lõnga ka kemikaalidega töötlema. Eestlased on lõngasid värvinud siiski pigem taimedega, seentega on lõngasid värvitud rohkem Ameerikas. 37
II Keskmised põõsad, h = 1 2 m (hariliku kuuse, hariliku elupuu, mägimänni kääbusvormid jt) III Madalad põõsad, h < 1 m (sabiina kadakas, mitmed okaspuude kääbus- ja padjandvormid). Maailma kõrgeimad puud tänapäeval on ranniksekvoiad (Sequoia sempervirens), mis kasvavad USA California osariigi loodeosas. Kõrgeima puu kõrgus on 112,5 m ja tüvediameeter 7,68 m (2004). Kõige kõrgem teadaolev mõõdetud puu maakeral on olnud mammutipuu (hiidsekvoia) (Sequoiadendron giganteum), mille kõrgus on olnud 120 (135) m ja tüve läbimõõt 12,3 (14,4) m. Taimeriigi kõige jämedam esindaja on aga mehhiko sooküpress (Taxodium mucronatum), mille tüve läbimõõt 1,3 m kõrgusel on olnud (14) 16 m. Puuliikide rühmitamine vanuse järgi Puuliikide eluiga on väga erinev. Noores eas väga kiirekasvulised liigid on üldiselt lühiealisemad kui noorelt aeglasekasvulised. Esimesed nakatuvad kergesti tüvemädanikke põhjustavate seeneliikidega
annaabi.ee 
