polüterpeenid (kautsuk, gutta). Kloroplastides moodustub IPP GAP/püruvaatses rajas, mille olemasolu avastati suhteliselt hiljuti (1993). Püruvaat reageerib TPP-ga, moodustades kahesüsinikulise fragmendi, mis kondenseerub GAP-iga deoksü- ksüluloos-5-fosfaadiks (DOXP süntaas=transketolaas, dxs), mis redutseerub (+dehüdrateeritakse+fosforüülitakse) IPP-ks. Selles rajas sünteesitakse peamiselt mono-, di-(giberelliinid) ja tetraterpeenid (karotinoidid, fütool, plastokinoonid). Seega giberelliinide biosüntees toimub kolmes etapis. 1) proplastiidides C20 eellase ent-kaureeni süntees püruvaadist ja GAP-ist 2) ER-s ent-kaureeni oksüdeerumine ent-kaureenhappe tekkimisega Kahekümnenda süsiniku juures oleva CH3 rühma oksüdeerumist CH2OH, CHO ja COOH rühmani katalüüsib cyt P450 monooksügenaas = ent kaureeni oksüdaas (vajab NADPH) 3) Tsütoplasmas mitmesuguste erinevate GA-de süntees. Kõige kõrgemad GA-de kontsentratsioonid (~50-100µg/gFW, 1ppm) on leitud
Nimetage millises teraviljade seemnete piirkonnas giberelliinid sünteesitakse ja kuidas realiseerub nende idanemist soodustav toime Kõige kõrgemad GA-de kontsentratsioonid on leitud seemnetes embrüogeneesi perioodil. Seemnete idanemist soodustavad amülaaside sekreteerimise aktiveerimise tõttu. Amülaaside ekspressiooni indutseerib transkriptsioonifaktori GA-MYB seondumine amülaasi geeni promootorpiirkonna cis faktoriga. Seemnekesta all (endospermi välimises kihis) toimub giberelliinide süntees. Milliste geenide ekspressiooni giberelliinid soodustavad Giberelliinid aktiveerivad a(alfa) ja b(beta) amülaaside geenide ekspressiooni aleuroonkihis Nimetage taimedes esinevaid tsütokiniine Zeatiin, adeniin Nimetage tsütokiniinide poolt mõjutatavaid taimedes toimuvaid protsesse Tsütokiniini füsioloogiline toime a) rakkude jagunemise stimuleerija. b) soodustab kallusel võrsete teket (vs auksiin soodustab juurte teket).
Üleminek ühelt järgult teise on põhjustatud ka rakkude rohkemast diferentseerumisest, mistõttu diferentseerunud rakud hakkavad mõjutama embrüonaalses faasis olevaid rakke, neid inhibeerides edasiseks jagunemiseks. Olulist rolli kasvufaasi üleminekul etendavad ka kasvuained ning välisteguritest päevapikkuse lühenemine. Seniilne arengufaas. Taime loomulik areng lõpeb seniilse järguga. Kasvuainete, näiteks tsütokiniinide, auksiinide ja giberelliinide taseme langus põhjustavad taimekasvu seisaku. Suurenevad taimekasvu inhibeerivad taimehormoonid: abstsiishape ja etüleeni kontsentratsioon. Lõpuks taim sureb 13. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Taime liigutuste tüübid on tropismid, nastid ja endogeensed liikumised. Tropismideks nim kõverdusliikumisi, mille suuna määrab kindlasuunaline indutseeriv ääriti (nt fototropism-kaldumine valguse poole)
). Osalemine pungade puhkeseisundi säilitamises (ei toimu pungade puhkemist sügisel, kui ilmad on veel kasvuks soodsad). Pärsib IAA-st põhjustatud venivuskasvu. Stressi tingimustes (kuum, külm, kõrge pinnase soolsus) ABA hulk kasvab 77. Kuidas mõjub ABA seemnete idanemisele ja miks? Pärsib seemnete enneaegset idanemist ja varuainete ladestumist endospermi. ABA kontsentratsioon on kõrge embrüogeneesi lõpul. Takistab amülaaside geenide ekspresseerumist giberelliinide toimel. D. Mineraaltoitumine 1. Kuidas on defineeritud taime toitainena vajalik mineraalelement Taimede toitumiseks vajalike elementidena mõistetakse selliseid elemente, mis on vajalikud taimede elutsükli läbimiseks ja mida ükski teine element ei asenda. 2. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Mineraalainete kontsentratsioon vajalikus kontsentratsioonis peavad olemas olema kõik mikro- ja makroelemendid
annaabi.ee 
