(I) Karpkala (Cyprinus carpio) Kaprkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, kelle roomlased tõid Aasiast Euroopasse. Eestisse toodi esimesed isendid 1893. aastal. Karpkala võib kasvada 110120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikkapoiset. Karpkalad võivad elada kuni 50 aasta vanuseks. (I) MATERJAL JA METOODIKA Uuritavad liigid: Käesolevas töös on käsitletud 13 Karpkalalast- Hõbekoger (Carassius gibelio), Karpkala (Cyprinus carpio), Latikas (Abramis brama),Linask (Tinca tinca), Nurg (Blicca bjoerkna), Roosärg (Scardinius erythrophthalmus), Teib (Leuciscus leuciscus), Turb (Leuciscus cephalus), Särg (Rutilus rutilus),Säinas(Leuciscus idus), Tõugjas (Aspius aspius), Rünt (Gobio gobio), Vimb (Vimba vimba). TULEMUSED Uurimuse tulemusena selgus, et ainult Tõugjas (Aspius aspius) kuulub punasesse raamatusse. Tabel 1. Liikide kuulumine punasesse raamatusse
Kõige suurem kahju meie tänasele elurikkusele tuleneb sellest, et šaakal on veel üks maaspesitsevate lindude tarbija. Šaakal on ametlikult nimetatud võõrliigiks, keda tuleks hakata tõrjuma väljaküttimise teel. Käesolevast hooajast on šaakal lisatud Eesti kütitavate ulukite nimistusse. [21] 7 Eesti looduses leidub harilikku kokre (Carassius carassius), kes elab järvedes ja jõgedes ja magedates merelahtedes. Hõbekoger (Carassius gibelio) on aga Eestis võõrliik, tema looduslik leviala on Koreas. [22] Eestisse introdutseeriti hõbekoger 1948. aastal Tallinna kalamajandi Löwenruhh’ tiikidesse ja sealt edasi on ta levinud inimese kaasabil kiiresti paljudesse teistesse veekogudesse. Hõbekoger naturaliseerus hästi rikkaliku põhjataimestikuga ja mudase põhjaga järvedes ning rannikumeres. Eesti merelahtedesse on hõbekoger tõenäoliselt rännanud pigem Läänemere lõunapoolsest osast, kuna sarnaselt Eestile
) 22. Tõugjas, Aspius aspius aspius (L.) 23. Mudamaim, Leucaspius delineatus delineatus (Heckel) 24. Linask, Tinca tinca (L.) 25. Rünt, Gobio gobio gobio (L.) 26. Viidikas, Alburnus alburnus (L.) 27. Tippviidikas, Alburnoides bipunctatus (Bloch) 28. Nurg, Blicca bjoerkna bjoerkna (L.) 29. Latikas, Abramis brama (L.) 30. Vimb, Vimba vimba vimba (L.) 31. Nugakala, Pelecus cultratus (L.) 32. Koger, Carassius carassius (L.) 33. Hõbekoger, Carassius auratus gibelio (Bloch) 34. Karpkala (sasaan), Cyprinus carpio L. 9. sugukond: Hinklased, Cobitidae 35. Hink, Cobitis taenia L. 36. Vingerjas, Misgurnus fossilis (L.) 10. sugukond: Balitoridae 37. Trulling, Nemacheilus barbatulus barbatulus (L.) VII selts: SÄGALISED, SILURIFORMES 11. sugukond: Sägalased, Siluridae 38. Säga, Silurus glanis L. VIII selts: TUULEHAUGILISED, BELONIFORMES 11. sugukond: Tuulehauglased, Belonidae 39. Tuulehaug, Belone belone (L.) IX selts: TURSALISED, GADIFORMES 12
annaabi.ee 
