· Naabermaad olid rikkad ja sõdurite palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud alade maksustamisega. · Järgmine kalifaat Omar kujundas araabia rahvusriigiks vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ka riigijuhiks. · 638. a. vallutati Jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn. · Idas jõuti 7. saj. lõpul Induse jõeni. · Läänes hõivati Põhja-Aafrika ja ületati 711.a. Gibaltari väin ning vallutati Hispaania. · Edasise pealetungi Euroopasse peatas Karl Martell Poitiers' lahingus. · Bütsants suutis araablaste rünnakud tõrjuda, kuigi suurte alade loovutamise hinnaga. e. Araabia kultuur ning selle olulisemad mõjutused ja laenud Euroopas: · Araabia maailma kultuuriline ebaühtlus, ühendavateks teguriteks koraan ja araabia keel. · Vallutatud alade kultuuridega segunedes sündis uusi segakultuure
Dzihaadis pühas sõjas lubas koraan langenuile otsepääsu paradiisi. Naabermaad olid rikkad ja sõdurite palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud alade maksustamisega. Järgmine kalifaat Omar kujundas araabia rahvusriigiks vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ka riigijuhiks. 638. a. vallutati Jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn. Idas jõuti 7. saj. lõpul Induse jõeni. Läänes hõivati Põhja-Aafrika ja ületati 711.a. Gibaltari väin ning vallutati Hispaania. Edasise pealetungi Euroopasse peatas Karl Martell Poitiers' lahingus. Bütsants suutis araablaste rünnakud tõrjuda, kuigi suurte alade loovutamise hinnaga. Araabia kultuur ning selle olulisemad mõjutused ja laenud Euroopas: Araabia maailma kultuuriline ebaühtlus, ühendavateks teguriteks koraan ja araabia keel. Vallutatud alade kultuuridega segunedes sündis uusi segakultuure (araablased võtsid palju üle Bütsantsist ja Pärsiast).
Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. Dzihaadis pühas sõjas lubas koraan langenuile otsepääsu paradiisi. Naabermaad olid rikkad ja sõdurite palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud alade maksustamisega. Järgmine kalifaat Omar kujundas araabia rahvusriigiks vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ka riigijuhiks. 638. a. vallutati Jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn. Idas jõuti 7. saj. lõpul Induse jõeni. Läänes hõivati Põhja-Aafrika ja ületati 711.a. Gibaltari väin ning vallutati Hispaania. Edasise pealetungi Euroopasse peatas Karl Martell Poitiers' lahingus. Bütsants suutis araablaste rünnakud tõrjuda, kuigi suurte alade loovutamise hinnaga. Araabia kultuur ning selle olulisemad mõjutused ja laenud Euroopas: Araabia maailma kultuuriline ebaühtlus, ühendavateks teguriteks koraan ja araabia keel. Vallutatud alade kultuuridega segunedes sündis uusi segakultuure (araablased võtsid palju üle Bütsantsist ja Pärsiast).
Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. Džihaadis – pühas sõjas lubas koraan langenuile otsepääsu paradiisi. Naabermaad olid rikkad ja sõdurite palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud alade maksustamisega. Järgmine kalifaat Omar kujundas araabia rahvusriigiks – vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ka riigijuhiks. 638. a. vallutati Jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn. Idas jõuti 7. saj. lõpul Induse jõeni. Läänes hõivati Põhja-Aafrika ja ületati 711.a. Gibaltari väin ning vallutati Hispaania. Edasise pealetungi Euroopasse peatas Karl Martell Poitiers’ lahingus. Bütsants suutis araablaste rünnakud tõrjuda, kuigi suurte alade loovutamise hinnaga. Araabia kultuur ning selle olulisemad mõjutused ja laenud Euroopas: Araabia maailma kultuuriline ebaühtlus, ühendavateks teguriteks koraan ja araabia keel. Vallutatud alade kultuuridega segunedes sündis uusi segakultuure (araablased võtsid palju üle Bütsantsist ja Pärsiast).