Zalta (ed.), http://plato.stanford.edu/archives/win2014/entries/utilitarianism-history. Feinstein, D. (2014, December 9). Feinstein Remarks on CIA Report. Retrieved May 20, 2015, from http://www.feinstein.senate.gov/public/index.cfm/press-releases? ContentRecord_id=d2677a34-2d91-4583-92a4-391f68ceae46 Foucault, M. (1977). Discipline and punish: The birth of the prison. New York: Pantheon Books. Greenberg, K. (2005). The torture papers: The road to Abu Ghraib. New York: Cambridge University Press. Hobbes, T. (1995). Leviathan (J. Huggins, Ed.). Nashville: Thomas Nelson. Ignatieff, M. (2004). The lesser evil: Political ethics in an age of terror. Princeton: Princeton University Press. Morgan, R. (2000). The Utilitarian Justification of Torture: Denial, Desert and Disinformation. Punishment & Society, 2(2), 181-196. doi:10.1177/14624740022227944 Smit, W. (2011, January 16)
olevalt inimeselt. ● Normid ja rollide võimalikud ohud: 1. Vähendab valikuid – pealesurutud rollid (peer pressure, nt joomise/suitsetamise alustamine) 2. Agressiivsuse suurenemine 3. Kaob isiklik vastutus – omistatakse roll täielikult ● Rollide tume külg: Zimbardo vanglaeksperiment 1971. Pidi kestma 2 nädalat, kestis 6 päeva – tekkis julmus, närvivapustused ja näljastreik. ● Prison Abuse at Abu Ghraib Konformsus. Käitumise muutumine otsese või kaudse sotsiaalse surve tulemusel. ● Passiivne sotsiaalse mõju vorm. ● Ei pruugi muuta sisemisi uskumusi ja hoiakuid. ● „kui teised teevad siis ma peaks ka“ Eksperiment: Asch joonte eksperiment (Solomon Asch, 1951). 7-9 osalejat; ainult üks neist oli õige katseisik, teised olid eksperimendi kaasosalised. Ülesandeks oli võrrelda joonde pikkusi. Vastuseid öeldi kõva häälega välja ning vahepeal
anonüümsena, seega ei pruugi tema vastu tekkida kaastunnet, agressoril ei pruugi tekkida süütunnet. Dehumaniseerimist peetakse ka nt genotsiidide põhjuseks. Delegimitiseerimine (mitte õiguspäraseks kuulutamine) kui out-gruppi nähakse negatiivses valguses, paigutatakse see negatiivsesse sotsiaalsesse kategooriasse ja Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 käsitletakse otsese ohuna ingrupile. See viib omakorda dehumaniseerumiseni. (Nt Abu Ghraib, Rwanda genotsiid) Philip Zimbardo, Lutsiferi efekt Fenomenoloogiline lähenemine agressioonile Tihti uuritakse agressiooni kvantitatiivselt ent mõned uuriad usuvad, et kvalitatiivne uurimus aitab tajuda paremini agressiooni subejktiivset poolt (struktureeritud intervjuud, case study d, kus inimene kirjeldab oma emotsioone, füüsilisi protsesse jne, mida ta tunneb, kui satub situatsiooni, mis tekitab temas agressiivsust). Agressiooni vormid ühiskonnas
annaabi.ee 
