Esimesel aastal õpiti selgeks lugemine, katekismus ja kirikulaulud. Seejärel õpiti selgeks kirjutamine ja veidi arvutamist. Teisel aastal õpiti aineid, mis laiendasi rohkem silmaringi ja teadmisi. Sinna kuulusid ka kirjutamine ja laulmine. Viimast õpetati nii palju, et kooli lõpetamisel oleks võinud tööle asuda kiriku eeslaulja ehk kantorina. Õpetamisel orienteeruti keskmisele õpilasele, edasijõudnumad abistasid mahajääjaid. Koolmeistreid õpetati välja J. Gezeliuse kirjutatud ,,Methodus informandi" järgi. Koolmeistri ülesannet kirjeldati järgnevalt: Ta pidi olema karske ja õpetama lapsi enam armastuse kui ähvarduste ja karistusega. Koolmeistri ülesandeks oli hoolitsemine, et lapsed ei ootaks liigselt tunni algamist, ei õpiks seetõttu vallatust, samuti peaks silmas, et lapsed lastaks tunni lõpus puhkama. Forceliuse õppeviis eeldas, et kõigil lastel oleks ühesugune õpperaamat. Iga laps, kes kooli tuli vajas õpikut
Esimesel aastal õpiti selgeks lugemine, katekismus ja kirikulaulud. Eejärel õpiti selgeks kirjutamine ja veidi arvutamist. Teisel aastal õpiti aineid, mis laiendasi rohkem silmaringi ja teadmisi. Sinna kuulusid ka kirjutamine ja laulmine. Viimast õpetati nii palju, et kooli lõpetamisel oleks võinud tööle asuda kiriku eeslaulja ehk kantorina. Õpetamisel orienteeruti keskmisele õpilasele, edasijõudnumad abistasid mahajääjaid. Koolmeistreid õpetati välja J. Gezeliuse kirjutatud ,,Methodus informandi" järgi. Koolmeistri ülesannet kirjeldati järgnevalt: Ta pidi olema karske ja õpetama lapsi enam armastuse kui ähvarduste ja karistusega. Koolmeistri ülesandeks oli hoolitsemine, et lapsed ei ootaks liigselt tunni algamist, ei õpiks seetõttu vallatust, samuti peaks silmas, et lapsed lastaks tunni lõpus puhkama. Forceliuse õppeviis eeldas, et kõigil lastel oleks ühesugune õpperaamat. Iga laps, kes kooli tuli vajas õpikut
koolitöösse. 1684. a asutas Bengt Gottfried Forselius Rootsi riigi toel Tartusse kooliõpetajate seminari, esimese rahvakooliõpetajate kooli kogu Põhja-Euroopas. Seminar sai töötada vaid neli aastat (1688 Forselius hukkus Läänemerel), kuid selle aja jooksul omanda seal oma aja kohta korraliku hariduse 160 eestlast (väidetavalt ka Käsu Hans), oli ise selles koolis õpetajaks. (Oma õppetöös kasutas Forselius erilist uut õppeviisi, mis oli arvatavasti sarnane soome rahvakooli rajaja Gezeliuse meetodiga, kus tähti õpiti neid valjult hääldades, sõna aga silpide kaupa kokku veerides). Nende töö maarahva laste lugema ja kirjutama õpetamisel, koolivõrgu väljakujundamisel Lõuna-Eestis, koduõpetuse süsteemi rajamisel on olnud väga tähendusrikas. Forselius koostas eestlastele oma aja parima aabitsa (ilmunud hiljemalt 1694; säilinud selle arvatavad uustrükid, põhjaeestikeelne 1694. ja lõunaeestikeelne 1698. aastast) ning